Sooroll on teatud normide kogum, mida sõltuvalt kultuurilistest traditsioonidest omistatakse üksikisikule või inimeste grupile vastavalt sellele, kas nad on meessoost või naissoost. Enamik ühiskondi klassifitseerib sugupooli vastavalt prestiižile ja võimule ning loob need ebavõrdsetena. Ühiskondlikud muutused kajastuvad ka sugupoole ideoloogias ning sugupool ja soorollid konstrueeritakse ajas ümber.

Mees lapsega Tartu Suudlevate tudengite purskkaevul. 2016. aasta mai.
Seersant Tapa sõjaväelinnakus 2014. aastal.

Judith Lorber on väitnud, et "Sugupoole sotsiaalses konstruktsioonis ei loe see, mida mehed ja naised tegelikult teevad, see ei loe isegi siis, kui nad teevad täpselt samu asju. Sugupoole sotsiaalne institutsioon sisendab üksnes, et seda, mida nad teevad, tajutakse erinevalt." [1]

Üksikisiku jaoks kujuneb sooroll alates sünnist esmalt tema sootunnuste järgi, mis saab dialoogis ühiskondlike ootustega soorollidele tema identiteedi aluseks. Sellisel viisil kujunenud rooroll ei pruugi olla kooskõlas üksikisiku identiteediga, mille tulemusel võtab inimene kasutusele käibivate soorollide suhtes ambivalentseid rolle, ka võib selline inimene oma soomääratlust füüsiliselt muuta vastava operatsiooni teel.

Inimese enda seostamine konkreetse sugupoolega kujuneb välja sotsialiseerumise protsessi varases staadiumis, kus laps õpib sugupoole erinevusi ja ootusi täiskasvanutelt, kes teadlikult või alateadlikult kohtlevad teda vastavalt tema soole. Sugupoole identiteet ja sotsialiseerimine loovad arusaama vastavatest soorollidest ehk ühiskondlikult aktsepteeritud ja ootuspärasest sugupoolekohasest käitumisest. Poistele õpetatakse maskuliinset, tüdrukutele feminiinset käitumist.

Paljudes riikides paneb ühiskond isadele ja emadele erinevaid ootusi. Isa esmakohustuseks peetakse perekonna rahalist kindlustamist ja emalt oodatakse pigem emotsionaalset osalust [2]. Perekond on institutsioon, kus naistel on potentsiaalselt suuremad võimuressursid, seda just võimena siduda endaga teisi pereliikmeid, eelkõige lapsi. Mehi vaadeldakse pigem avalikku sfääri kuuluvatena ja seetõttu on nad perekonnast suhteliselt eraldunud, kuigi lääne ühiskond määratleb traditsiooniliselt perekonnapeana meest.

Täiskasvanud suunatakse pidama erinevaid ametitele, lähtuvalt arusaamadest naiselike ja mehelike elukutsete kohta. Inimesed õpivad kogu oma elu jooksul sotsiaalse interaktsiooni käigus, mida neilt oodatakse, ning nad käituvad ja reageerivad ootuspärasel viisil, et mitte sattuda vastuollu ühiskondliku arvamusega.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. J. Lorber. 1994. Paradoxes of Gender. Yale University Press
  2. N. Chodorow. 1978. Reproduction of Mothering. University of California Press