Raekoja plats (Tartu)

väljak Tartu kesklinnas
(Ümber suunatud leheküljelt Tartu Raekoja plats)

Raekoja plats on väljak Tartu kesklinnas, platsi ääres asub Tartu raekoda.

Raekoja plats jõuluehtes (2012)
Jõulutuled Raekoja platsil (2007)
Vaade jõe poole

Raekoja platsilt algavad Küüni tänav, Rüütli tänav ja Kompanii tänav. Selle Emajõe-poolset serva läbib Vabaduse puiestee. Raekoja tagant läheb mööda Ülikooli tänav.

Kesk- ja varauusajal tegutses raekoja esisel platsil turg, seepärast nimetati seda ka Suurturuks.

Ehkki püsivalt turg tänapäeval Raekoja platsil ei tegutse, korraldatakse seal laatasid: kevadel kevad- ehk mailaata, sügisel maarjalaata ning Tartu hansapäevade ajal hansalaata. Samuti toimuvad seal kõikvõimalikud pidustused ja kontserdid.

Raekoja platsil asub purskkaev "Suudlevad tudengid".

Hoonestus muuda

  • Raekoja plats 1 / Ülikooli tänav 7 nurgahoone valmis 1784. aastal kahekorruselise avarate korteritega kivist nurgamajana, millele lisati peagi tiheda ärkliakende reaga kolmas korrus. Hoonet on hiljem laiendatud kahel korral: 19. sajandi keskel ja 20. sajandi algul. Aastatel 1797–1888 asus hoones apteek ja 20. sajandi esimesel poolel Tartu Majaomanike Pank. Kultuurimälestis nr 6896.[1]
 
Raekoja plats 2
  • Raekoja plats 2 ja Ülikooli tänava nurgakrundil asub 1778. aastal ehitatud kahekorruseline hoone. Kultuurimälestis nr 6898[4]. 1824. aastal avati hoones G. C. Werneri kohvi- ja söögimaja ning 19. sajandi teisel poolel asus hoones W. Gläseri trükikoda ja C. H. F. Schnakenburgi trükikoda, laenuraamatukogu ja noodilaenutus.
 
Raekoja plats 3
  • Raekoja plats 3 asub 1790. aastal ehitatud kolmekorruseline hoone. Kultuurimälestis nr 6897[5]. Raekoja plats 3 hoone moodustab Küüni tänav 1-3-5-ga ühtse hooneploki. Raekoja platsi poolsel küljel on hoonel poolsammastele toetuv rõdu. Maja kuulus baltisaksa aadelkonnale: 19. sajandi algusest O. von Löwensternile, 1834. aastast paruness S. von Vietinghoffile, alates 1882. aastast krahv Ernst von Manteuffel juuniori nime järgi kutsutakse seda maja vahel ka Manteuffeli majaks. 1921. aastal ostis kinnistu grupp Eesti advokaate ja ärimehi. Hoone sai kannatada sõjas 1944. aastal, hoone taastati valdavalt 1946. aastal.
 
Raekoja plats 2, 4, 6, 8 ja 10
  • Raekoja plats 4, praeguses Draakoni hotelli majas, asus enne teist maailmasõda sõda söögisaal Koit, Eesti NSV ajal aga söökla Võit.
  • Raekoja plats 5 // Küüni tänav 2 nurgahoone. Raekoja platsi lõunakülje hoonestus hävis teises maailmasõjas. 1950. aastatel püstitati hävinenud hoonete asemele rida klassitsistliku fassaadikäsitlusega hooneid (Emajõe poolne hoone osa arhitekt Ines Jaagus, Küüni tänava poolne osa arhitekt Arnold Matteuselt). Praegu hoone fassaadil asuvad valgeks lubjatud sirbi ja vasara kujutised stiliseeritud puuokstel on ajaloolise väärtusega[6].
  • Raekoja plats 6 // Rüütli tänav 2 nurgahoone. Kultuurimälestis nr 6899[7]. Krundi omandas 1790. aasta paiku parun Ungern-Sternberg, kes lasi ehitada uue kivimaja. Hiljemalt 1797. aastal valmiski uus suur kivimaja, 1797–1802 ehitati juurde hoone kolmas korrus. 1802. aastal omandas hoone taasavatud Tartu ülikool, kes kasutas hoonet ülikooli õppe- ja haldustöös ning ülikooliga seotud inimeste korteritena. Aadressil Suurturg 6 tegutses Tartu Linnapank.
  • Raekoja plats 8 // Rüütli tänav 1 // 3 nurgahoone. Kultuurimälestis nr 6900[8]. 1781. aastal omandas krundi G. W. von Budberg, kes alustas hoone ehitustöid, kuid müüs 1782. aastal poolelioleva ehitise kaupmeestele K. H. Frizchele ja J. K. Majorile. Hoone valmis 1784. aastal, 1811. aastal ostis kinnistu apteeker D. Thörner ja 1833. aastal Thörneri pärijailt apteeker T. Schartee. Schartee perekonna kätte jäi kinnistu 1907. aastani, mil kinnistu omandas kaupmees R. Fischmann, kelle pärijate kätte jäi see kuni Teise maailmasõjani.
 
Raekoja plats 12
  • Raekoja plats 10 krundile ehitati hoone pärast 1775. aasta tulekahju 1778. aastal. Kahekorruseline suure barokse viiluga ehitis, ehitati 19. sajandi keskpaiku ümber neljakorruseliseks hooneks. 1914. aastal muudeti esimest korrust Fromhold Kangro projekti järgi. 1924. aastal ostis kinnistu Eesti Kindlustuse Selts. Nikolai Kusmini projekti kohaselt ehitatigi hoone 1940. aastal ümber kindlustusseltsi hooneks, esimesele korrusele planeeriti kauplus, teisele ja kolmandale korrusele kindlustusseltsi ruumid ning ülakorrusele korter. Hoones ehk Vanas ülikoolimajas elas pikka aega ülikooli raamatukogu direktor K. Morgenstern. 1870. aastal paigutati majja Farmaatsia Instituut, selle ruumid paiknesid maja Rüütli tänava poolses tiivas. 1937. aastal omandas maja Tartu Linnapank. 1962. aastal asus teise ja kolmanda korruse ruumides Stomatoloogia polikliinik[9] esimesel korrusel säilisid äripinnad.
 
Raekoja plats 14
  • Raekoja plats 14 asub 19. sajandi algul ehitatud kolmekorruseline elamu. Kultuurimälestis nr 6903[12]. Pärast 1775. aasta Tartu tulekahju algselt ehitatud kahekorruseline elamu on korduvalt ümber ehitatud. 1876. aastal omandas kinnistu kaupmees N. Goruškin, kelle omanduses ehitati maja ümber kolmekorruseliseks. 1897. aastal läks kinnistu Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisusele. Suures osas tänapäevase ilme sai esifassaad 1907. aastal Georg Hellati projekti alusel tehtud ümberehitusega.
 
Viltune maja Raekoja platsil (Barclay de Tolly maja), Raekoja plats 18 ja 20
  • Raekoja plats 18, Raekoja platsi, Kompanii ja Magistri tänava vahel asub Barclay de Tolly maja ("Tartu viltune maja"). Barclay majas elas vürstinna Auguste Helene Barclay de Tolly, kes ostis hoone 1819. aastal pärast oma mehe väejuhi Barclay de Tolly surma. Alates 1879. aastast asus majas pikka aega Theodor Köhleri apteek. 20. sajandi alguses töötas seal apteekrina kirjanik Oskar Luts. Pinnase vajumise tõttu viltuseks muutunud hoonet on hüütud ka Tartu Pisa torniks. Maja kalle on 5,8°, mis on suurem kui Pisa tornil. Majas tegutseb alates 1988. aastast Tartu Kunstimuuseum (lühend Tartmus), mis on Lõuna-Eesti kõige suurem kunstimuuseum. Tartu Kunstimuuseum loodi 1940. aastal kunstiühingu Pallas liikmete eestvedamisel, algse kogu moodustasid pallaslaste kingitud teosed. Tänapäeval moodustavad Tartu Kunstimuuseumi kollektsiooni põhiosa eesti kunst ning Eestiga seotud välisautorite kunst 18. sajandist tänapäevani.
Vaade Raekoja platsile Küüni tänavalt: Raekoja plats 1A, Tartu raekoda, Raekoja plats 2, 4 ja 6 hooned, Rüütli tänav, Raekoja plats 8, 10, 12, 14, 16, taamal Tartu Kaarsild

Ajalugu muuda

 
Louis Höflingeri litograafia "Vaade Tartu raekojale" (1860)

Kesk- ja varauusajal tegutses raekoja esisel platsil turg, seepärast nimetati seda ka Suurturuks.

Tartu keskaegne hoonestus hävis Põhjasõjas ja 18. sajandi tulekahjudes, seepärast pärineb suurem osa Raekoja platsi äärsetest hoonetest 18. sajandi lõpust ja 19. sajandist ning on ühtses klassitsistlikus stiilis. 1944. aastal purustati enamik lõunakülje hoonetest Teises maailmasõjas, nende asemele ehitati 1950. aastate algul stalinistlikus stiilis majad.[15]

Vanemate säilinud hoonete hulka Raekoja platsil kuulub ka eklektilises stiilis raekoda, mis ehitati aastatel 1782–1789 Johann Heinrich Bartholomäus Waltheri projekti järgi. Samas asub mitu kultuurilooliselt olulist hoonet nagu endine Tartu Kultuurihoone ja Barclay de Tolly maja, kus tegutseb Tartu Kunstimuuseum.

 
1925
 
Vaade jõe poole, Tartu Suureturg, 1930

Ajalooliselt paiknesid platsil linnakaev ja häbipost. 16.–17. sajandi sõdade aegu on väljakule ka maetud.[15]

Aastatel 1941(18.oktoobrist) –1944 oli platsi nimeks Adolf Hitleri plats (saksa keeles Adolf-Hitler-Platz), Nõukogude ajal Nõukogude väljak.[15]

1951. aastal rajati platsile purskkaev. Tänapäeval ehib seda Mati Karmini ja Tiit Trummali skulptuur "Suudlevad tudengid"[15], mis avati 1. septembril 1998.

Galerii muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Elamu Tartus Raekoja pl 1/ Ülikooli 7, 18.-19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 10.11.2020)
  2. Olev Prints, Ehitusajaloolised kaevamised Tartu Nõukogude väljakul a. 1965, muuseum.tartu.ee, 2020/04
  3. Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 5: Tartu, Raekoja plats, forte.delfi.ee, 07.05.2016
  4. Elamu Tartus Raekoja pl 2, 1778. a kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 10.11.2020)
  5. Elamu fassaad Tartus Raekoja pl 3, 19. saj I pool kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 10.11.2020)
  6. kultuuriväärtusega asi 1950. aastate I poolest, info.raad.tartu.ee
  7. Elamu Tartus Raekoja pl 6, 19. saj I pool kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 10.11.2020)
  8. Elamu Tartus Raekoja pl 8, 1781.-1784. a kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 10.11.2020)
  9. Stomatoloogiakliinik kolib Raekoja platsilt ära, tartu.postimees.ee, 20. oktoober 2020
  10. Ülevaade meie suurpankadest A.-S. Krediit-Pank E. Vabariigi esimene finantseerija., Nool (Tartu), nr. 95, 19 september 1931
  11. Elamu Tartus Raekoja pl 12, 1810.-1819. a kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 10.11.2020)
  12. Elamu Tartus Raekoja pl 14, 18.-20. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 10.11.2020)
  13. 886. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus natsionaliseerimisele kuuluvate majade nimestiku muutmise kohta. EESTI NSV TEATAJA, № 12 26. märtsil 1945
  14. Pangahoone Tartus Raekoja pl 20, 1876.-1878. a kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 10.11.2020)
  15. 15,0 15,1 15,2 15,3 Jaak Juske "Lood unustatud Tartust" Tallinn: Pegasus, 2014 (2. trükk), lk 20