Mensenkampff
Mensenkampff (vene keeles Мензенкампф) on Lippe krahvkonnast Lemgo linnast pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Ajalugu
muudaMensenkampffide suguvõsa kohta on esimesi teateid aastast 1569, mil nimetatakse hansalinn Lemgo kodanikku Hermann Mensenkampi (u 1515−pärast 1586).[1] Viimane oli ametilt rätsepmeister, seega kuulus perekond algselt käsitööliste seisuse hulka.[2] Hermanni poeg Jodokus Mensenkampist (suri 1612) sai pärast ülikoolistuudiumi lõpetamist vaimulik. XVII sajandi alguseks oli perekond asunud elama Alam-Saksimaale Hamelnisse. Seal sündinud Justus Mensenkampff (1628−pärast 1693) omandas juristihariduse ja siirdus 1650. aastate paiku Kuramaale Tukumsisse; tema on perekonna Liivimaa haru esiisa.[1] Saksamaale Hamelnisse jäänud liin kustus XVII sajandil.[2]
26. detsembril 1725 tõsteti Justus von Mensenkampff (1675−1732) senati ukaasiga päriliku aadliku seisusse. Tema pojapojad Gottlieb Johann Justus von Mensenkampff (1762−1835) ja Jakob Heinrich Justus von Mensenkampff (1779−1825) võeti maapäeval 17. juulil 1806. aastal Liivimaa rüütelkonna matriklisse. Suguvõsa Venemaa liinid kanti Harkovi (1834, 1869, 1876 ja 1879) ja Kiievi kubermangu (1874) aadliraamatusse.[3]
Suguvõsa liikmeid
muuda- Justus Johann von Mensenkampff (1718−1773), kindralmajor, Novgorodi ülemkomandant
- Gotthard Eduard von Mensenkampff (1799−1878), kindralleitnant
- Karl Justus von Mensenkampff (1808−1878), Liivimaa maanõunik, mõisaomanik
- Jakob (James) Moritz Justus von Mensenkampff (1834−1913), mõisaomanik
- Adolph Wilhelm Ernst von Mensenkampff (1840−1887), Liivimaa maanõunik
- Karl August von Mensenkampff (1870−1939), põllumees ja mõisnik
- Ernst Eduard von Mensenkampff (1896−1945), ajakirjanik
Mensenkampffi suguvõsa vapp
muudaSuguvõsa vapp võeti kasutusele 1774. aastal.[4] Selle kilbil on kujutatud kolme tähte, mis tähistavad Johann Justus von Mensenkampffile (1718−1783) antud kindralmajori auastet.[5]
Mensenkampffi suguvõsa mõisavaldused
muuda- Liivimaa eesti distrikt:
- Aidu (Aidenhof) (XVIII sajand ja XIX sajandi algus, rendivaldus), Holdre (Hollershof) (1904−1909), Kavastu (Kawast) (1872–u 1887), Koikküla (Adsel-Koikküll) (1859–XIX sajandi lõpp), Laanemetsa (Lannemetz) (1879–1891), Pahuvere (Willust) (1911−1919), Sauga (Sauck) (oli 1800, rendivaldus), Tarvastu (Schloß Tarwast) (1819−1820 pandi-, 1820−1919 pärusvaldus), Vana-Kariste (Alt-Karrishof) (oli 1811, rendivaldus), Väike-Tarvastu (Klein-Tarwast) (1819−1820, pandivaldus; liideti Tarvastuga)
- Liivimaa läti distrikt:
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft. 1929. Lk 383.
- ↑ 2,0 2,1 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. 2014. Lk 285.
- ↑ Genealogisches Handbuch der Baltischen Ritterschaften. 2014., lk 275-6.
- ↑ Genealogisches Handbuch der Baltischen Ritterschaften. 2014., lk 278.
- ↑ Lääne, Tiit. Eesti mõisnike vapid. Tallinn: Kirjastus Argo, 2006. Lk 132.
Kirjandus
muuda- Genealogisches Handbuch der Baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd IV. Hamburg: 2014. Lk 275-317.
- Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft. Teil Livland. Bd I. Görlitz, 1929. Lk 383-389.