Ava peamenüü

Pisa torn (itaalia keeles La Torre di Pisa), tuntud ka kui viltune Pisa torn (it. k. Torre pendente di Pisa), on Pisa katedraali eraldiseisvana ehitatud kampaniil ehk kellatorn. See asub otse katedraali taga ning on üks kolmest vanimast ehitisest Pisa Katedraali väljakul (Piazza del Duomo) baptisteeriumi ja kiriku kõrval.

Pisa torn
La Torre di Pisa
Pisa - Campo Santo - Campanile 3 - 2005-08-09 19-59 2005.JPG
Üldinfo
Asukoht Pisa provints, Itaalia
Stiil Romaani
Ehituse algus 1173
Ehituse lõpp 1372
Koordinaadid 43° 43′ 24″ N, 10° 23′ 39″ E
Tehniline ülevaade
Kõrgus 55.86 m
Korruseid 8
Ehitusmaterjal Marmor
Projekt ja ehitus
Arhitekt Bonanno Pisano

Torn on tehtud marmorist ja ehitama hakati seda 1173. aasta 9. augustil. See plaaniti esialgu küll otse ehitada, kuid torn hakkas õige pea (1178) iseenese raskuse ning pehme aluspinna tõttu viltu vajuma juba siis, kui ehitati alles 7-korruselise torni kolmandat korrust. Peale kolmanda korruse ehitamist jäi torni rajamine pea sajaks aastaks sõdade tõttu soiku.

Töid jätkati alles 1272. aastal ning tollased arhitektid püüdsid torni edasist viltuvajumist takistada nii, et ehitasid järgnevate korruste seinad vajumise poolt kõrgemaks. Siis aga hakkas torn hoopis teisele poole vajuma ning õigupoolest tingiski just see torni nii suure kalde. Tööd seiskusid taas sõja tõttu 1284. aastal mõneks ajaks nii, et torni viimane, seitsmes korrus valmis alles 1319. aastal. Kellakamber ja seega ka torn lõplikult aga alles 1372. aastal. Tornis on kokku seitse nimelist kella, iga heliredeli noodi jaoks üks.

1990. aastail tehti tornis mitmeid renoveerimistöid, et parandada ilmastikukahjustusi ning muuta seda vastupidavamaks. Samuti on torni aja jooksul erinevate remonttööde käigus mõne cm võrra õnnestunud tõsta.

Torni kõrgus tema kõige madalamast kohast on 55,86 meetrit ning kõrgeimast kohast 56,70 meetrit. Kokku on tornis 296 trepiastet. Tornil on 7 kella, millest igaühel on erinev kõla vastavalt helireale.

Sisukord

MaavärinadRedigeeri

Alates 1280. aastast on olnud 4 suurt maavärinat. Uuringute käigus jõuti järeldusele, et torni kõrgus ja jäikus koos maapinna pehmusega mõjutavad struktuuri vibratsiooniomadusi nii, et torn ei võngu kaasa maavärinaga. Maapinna pehmus, mis torni kalde põhjustas, on päästnud ka torni hävimisest.

Tehniline informatsioonRedigeeri

  • Vundamendi sisemine diameeter 7.368 m.
  • Vundamengi väline diameeter 15.484 m.
  • Kalle 3.97 kraadi või 3.9 m vertikaalselt.
  • Kaal 14700 tonni.
  • Seina paksus esimesel korrusel 2.44 m.
  • 296 astet kellatorni.
  • Esimene kell: L'Assunta, valmistatud 1654, valmistaja Giovanni Pietro Orlandi, kaal 3,620 kg.
  • Teine kell: II Crocifisso, valmistatud 1572, valmistaja Vincenzo Possenti, kaal 2,462 kg.
  • Kolmas kell: San Ranieri, valmistatud 1719–1721, valmistaja Giovanni Andrea Moreni, kaal 1,448 kg.
  • Neljas kell: La Terza, valmistatud 1473, kaal 300 kg.
  • Viies kell: La Pasquereccia või La Giustizia, valmistatud 1262, valmistaja Lotteringo, kaal 1,014 kg.
  • Kuues kell: II Vespruccio, valmistatud 14. sajandil. Uus 1501, valmsitaja Nicola di Jacopo, kaal 1,000 kg.
  • Seitsmes kell: Dal Pozzo, valmistatud 1606. aastal. Uus 2004, kaal 652 kg.[1]

ViitedRedigeeri

  1. Gary Feuerstein. "Leaning Tower of Pisa Bells". 18.04.2018.

VälislingidRedigeeri