Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus

Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu Ühisus oli 1902–1941 tegutsenud hoiu-laenuühistu. See oli esimene eesti rahvuslik krediidiühistu.[1]

Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus
Ühispank Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus
Asutatud 1900
Tegevus lõpetatud 1941
Peakorter Suurturg 14, Tartu
Valdkonnad pangandus

Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus (1900–1931) muuda

Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi 3. detsembri 1900 peakoosolekul otsustati asutada Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus ning eraldati 100 rubla ühisuse põhikapitaliks.[2] 1901. aastal koostati Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse põhikiri, mille kinnitas Venemaa rahandusminister 17.06.1901. Asutamiskoosolek toimus 17.03.1902.[2] Esimese Eesti Laenu-ja Hoiu-ühisuse initsiaator oli Jaan Tõnisson, kelle sihiks oli rahvuse majanduslike aluste loomine keskkihte kindlustava majandusliku ühistegevusega[3]. Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisuse juhatuse esimees oli aastatel 1902–1903 Kaarel Parts.

Põhikirja järgi oli ühisuse tegevuse eesmärgiks anda oma liikmetele laenu, hoiustada nende raha ja maksta hoiusummade pealt protsente ning vahendada liikmete majandustehinguid. Ühisusse võisid kuuluda nii naised kui mehed kes olid Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi liikmed ning ühisused ja artellid. I Eesti Laenu- ja Hoiu-ühisusest said laenu ja toetust Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekool, ehitatav Vanemuise teatrimaja, Vahi põllutöökooli talu jne. Sisuliselt täitis see ühistegelik asutus eesti seltskonna jaoks 1907–1915 kultuurkapitali funktsiooni[4]. Väiksemaid toetusi anti Eesti Rahva Muuseumile, Tartu Lasteaiale, Eesti Kirjanduse Seltsile, Tartu Rahvaraamatukogu Seltsile, Bergmani Abiraha Fondi jm.

Ühisuses töö korraldajateks olid peakoosolek, nõukogu ja juhatus. Juhatusse kuulusid peakoosoleku poolt kolmeks aastaks valitud kolm liiget ja kaks asemikku. Enda seast valis juhatus esimehe ja selle asemiku. Samuti peakoosoleku poolt valiti kolmeks aastaks kuueliikmeline nõukogu. Ühisuse hoolekandja valiti Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi poolt üheks aastaks. Väljavalitul oli õigus revideerida ühisuse asjaajamist ja arvepidamist.

Anti välja laene isikliku usalduse, käendajate vastutuse või väärtpaberite, kinnis- ja vallasvara pandi alusel. Välja antud laenud jagunesid lühiajalisteks, mille tagasimakse aeg ei ületanud ühte aastat, ning pikaajalisteks — kuni viieaastase tagasimaksetähtajaga. Hiljem laenude tagasimaksetähtaegu pikendati.

Ühispank Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus (1931–1941) muuda

15. märtsil 1931 liideti Eesti Vabariigi valitsuse otsusega Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus Kolmanda Tartu Laenu- ja Hoiuühisusega.[2] Peakoosoleku istungil 26. aprillil 1933 võeti vastu uus põhikiri ning ühisuse uueks nimeks sai Ühispank Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus. Eesti Vabariigi kohtu ja siseminister kinnitas 16. juunil 1933 nime- ja põhikirjamuutuse.[2]

20. mail 1941 liideti Eesti NSV rahanduse rahvakomissari käskkirjadega nr 526 ja 528 osa natsionaliseeritud panku, sh Ühispank Tartu Eesti Laenu-Hoiuühisus AS AS Kauba Pangaga.[2]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Ajalooarhiiv: Krediidiühistud
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Ühispank Tartu Eesti Laenu ja Hoiuühisus, ajalooarhiiv (vaadatud 06.07.2011).
  3. E. Jansen. Rahvuslusest ja rahvusriikide sünni eeldustest. – Vaateid Eesti rahvusluse sünniaegadesse. Ilmamaa, Tartu, 2004, lk. 122.
  4. Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus 1902–1927. Esimene Eesti ühispank. Eesti Laenu ja Hoiu Ühisuse Kirjastus, Tartu, 1927, lk 76.

Kirjandus muuda