Hoiu-laenuühistu
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2011) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Hoiu-laenuühistu on tulundusühistu, mis pakub oma liikmele hoiustamisvõimalust ja laene, sealhulgas tarbijakrediiti, hüpoteeklaene ja faktooringut.[1] Samuti pakub enamik maailma hoiu-laenuühistuid sarnaselt pankadega ka arveldusteenuseid, samas pole hoiu-laenuühistu pank, selle tegevus ei allu finantsinspektsiooni järelevalvele ja hoiustajate varad pole tagatisfondi poolt tagatud.[2] 2020-aastatel mitme ühistu tegevuse lõpetamisel ja liikmetele kahjude tekkimise järel algatati nende üle suurema kontrolli tõhustamise eelnõu.[3][4][5]
Mõnel pool annavad hoiu-laenuühistud välja ka alternatiivraha. Eestis tegeleb sellega Tartu Hoiu-laenuühistu, kes on ringlusse lasknud vekslid, mis toimivad liikmetevahelise sooduskaardi ja maksevahendina. [6]
Peale selle võib hoiu-laenuühistu teha oma liikmetega liisingutehinguid ja määratlemata isikute ringile osutada valuutavahetusteenuseid ning vastavate tegevuslubade olemasolul osutada makseteenuseid.[1]
Hoiu-laenuühistu eesmärk on suurendada oma liikmete (ehk klientide, kes on ühtlasi ka ühistu omanikud) heaolu, sh soodustada liikmetevahelist sotsiaalset ning majanduslikku suhtlust. Ühistu omanikud on hoiu-laenuühistu klientidest liikmed, kusjuures igal liikmel on üks hääl. Seega osalevad hoiu-laenuühistu liikmeks astunud kliendid selle juhtimisel ja ühistu tegevuse üle järelevalve teostamisel.[viide?]
Hoiu-laenuühistu kasumit võib jaotada liikmete vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel. Praktikas võib manifesteeruda hoiu-laenuühistu jaotatav kasum tasuta arveldamise võimaluses liikmetele. Samuti võivad hoiu-laenuühistud pakkuda kommertspankadega võrreldes kõrgemaid hoiuseintresse või madalamaid laenuintresse.[viide?]
Hoiu-laenuühistu võib kasumit pidevalt liikmete vahel jagada. Hoiu-laenuühistus võib laenude andmise üle otsustamine toimuda kohalikul (linna, linnaosa, valla, küla, kuid ka riigi) tasandil.[viide?]
Krediidiasutusena tegutsev hoiu-laenuühistu on ühistupank.[viide?]
Hoiu-laenuühistute ajalugu Eestis Redigeeri
Esimene hoiu-laenuühistu loodi 1902. aastal Tartus, millele järgnes nii krediidi- kui muude valdkondade ühistute (nt. tarbijate ühistud, piimandusühistud jne) asutamine üle Eesti. 1938. aastaks oli ühistuliste pankade (hoiu-laenuühistute, vastastikuste krediidiühingute, ühispankade) turuosa Eesti üldisel pangandusturul hoiuste osas 52%. Hoiu-laenuühistute süsteemi likvideerimisega alustas nõukogude võim 1940. aastal. Süsteem likvideeriti täielikult 1949. aastaks. 1990. aastal loodi Eestis esimene sõjajärgne hoiu-laenuühistu – Lääne Hoiu-laenuühistu.[viide?]
Eestis tegutsevad hoiu-laenuühistud Redigeeri
Äriregistri andmeil tegutses Eestis 18. aprillil 2015. aastal 17 hoiu-laenuühistut:[7]
| Ärinimi | Äriregistri kood | Esmakande aeg | Staatus | Tegevuspiirkond | Registreeritud osakapital (EUR) | Hoiuste maht € | Laenude maht € | Liikmete arv (tk) | Interneti aadress |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kodumaa Kapitali Hoiu-Laenuühistu | 12782505 | 14.01.2015 | Registrisse kantud | Eesti Vabariik | 32 000 | www.kodumaakapital.ee | |||
| Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu | 12674703 | 13.06.2014 | Registrisse kantud | 31 950 | www.ere.ee | ||||
| Eesti Evangeelne Luterlik Hoiu-Laenuühistu | 10806460 | 28.09.2001 | Registrisse kantud | 32 429 | |||||
| Eesti Korteriühistute Hoiu-Laenuühistu | 12119210 | 10.06.2011 | Registrisse kantud | 33 790 | www.yhistupank.ee | ||||
| Hea Koostöö Hoiu-laenuühistu | 12938421 | 30.10.2015 | Registrisse kantud | Eesti Vabariik | heakoostoo.ee | ||||
| Intus Hoiu-Laenuühistu | 12748028 | 05.11.2014 | Registrisse kantud | 31 950 | www.intus.ee | ||||
| Kambja Hoiu-Laenuühistu | 10320674 | 19.11.1997 | Registrisse kantud | 190 196 | |||||
| Kehtna Hoiu-Laenuühistu | 10407990 | 17.03.1998 | Registrisse kantud | 465 497 | |||||
| Kesk-Eesti Hoiu-Laenuühistu | 11602245 | 13.03.2009 | Registrisse kantud | 31 956 | |||||
| Kinnisvara Hoiu-laenuühistu | 12348501 | 19.09.2012 | Registrisse kantud | 52 000 | |||||
| Leie Hoiu-Laenuühistu | 10070303 | 07.08.1996 | Registrisse kantud | 53 904 | |||||
| Liivimaa Hoiu-Laenuühistu | 11673400 | 10.08.2009 | Registrisse kantud Kustutamishoiatus | 32 531 | |||||
| Loo Hoiu-Laenuühistu | 10098023 | 22.01.1997 | Registrisse kantud | 140 781 | |||||
| Lõuna Hoiu-Laenuühistu | 11500817 | 26.08.2008 | Registrisse kantud Kustutamishoiatus | Kapital eurodeks konverteerimata | |||||
| Lääne Hoiu-Laenuühistu | 10040288 | 31.03.1997 | Registrisse kantud Kustutamishoiatus | 127 823 | |||||
| Maaelu-Edendamise Hoiu-Laenuühistu | 10575428 | 10.09.1999 | Registrisse kantud | Järvamaa | 200 000 | ||||
| Maarjamaa Hoiu-Laenuühistu | 12526026 | 27.08.2013 | Registrisse kantud | 35 500 | |||||
| Metsa Hoiu-Laenuühistu | 11585759 | 06.03.2009 | Registrisse kantud | 32 915 | www.metsaraha.ee | ||||
| Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu | 12541563 | 24.09.2013 | Registrisse kantud | 221 130 | www.eestihoius.ee | ||||
| Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu | 10695368 | 12.10.2000 | Registrisse kantud | Põlvamaa | 128 000 | www-hoius.ee | |||
| Raha Hoiu-Laenuühistu | 12569596 | 13.11.2013 | Registrisse kantud | 31 950 | |||||
| Saaremaa Hoiu-Laenuühistu | 10624463 | 17.12.1999 | Registrisse kantud | Saaremaa | 110 930 | ||||
| Tallinna Hoiu-Laenuühistu | 11961369 | 01.07.2010 | Registrisse kantud | 198 574 | |||||
| Tartu Hoiu-Laenuühistu | 11319532 | 28.12.2006 | Registrisse kantud | Eesti Vabariik | 550 000 | www.ühistupank.ee |
Tegevuse on lõpetanud likvideerimise läbi Virumaa Hoiu-laenuühistu, NSCB Hoiu-laenuühistu, Jõgeva Hoiu-laenuühistu ja Ökobank Viiratsi Hoiu-Laenuühistu; pankroti läbi Võru Hoiu-laenuühistu ja Harju Hoiu-laenuühistu, ERIAL, Eesti Areng.[8][9]
Hoiu-laenuühistud mujal maailmas Redigeeri
Leedu Redigeeri
Leedus tegutses 2011. aasta aprilli lõpu seisuga 71 hoiu-laenuühistut (kredito unija), millest 62 kuulusid hoiu-laenuühistute keskühistusse Lietuvos centrinė kredito unija (LCKU). LCKU liikmesühistutel oli liikmeid kokku 2011. aasta aprilli lõpus 116 000, nendest 2400 olid juriidilised isikud. 2011. aasta jaanuaris aprillini teenis LCKU 1,3 miljonit litti kasumit võrreldes 2010. aasta sama aja 4,2 miljoni litise kahjumiga. LCKU varad kasvasid 2011. aasta esimese nelja kuuga 32 protsendi võrra 1,3 miljardi litini. Hoiuste hulk kasvas samal perioodil 31 protsendi võrra 1,1 miljardi litini ja laenuportfell 27 protsendi võrra 721,1 miljoni litini.[10]
Saksamaa Redigeeri
Saksamaal on üle 80 protsendi maapiirkondade elanikest hoiu-laenuühistute liikmed.[viide?]
Ameerika Ühendriigid Redigeeri
Ameerika Ühendriikides on üle 90 miljoni hoiu-laenuühistu kliendi.[viide?]
1980.–1990. aastatel aset leidnud kriisis (inglise keeles savings and loan crisis, S&L crisis) muutus maksejõuetuks 747 hoiu-laenuühistut (savings and loan associations) kokku 3234 säärasest Ameerika Ühendriikides tegutsenud ühistust.[viide?]
Hoiu-laenuühistute päästmist korraldanud Resolution Trust Corporationi hinnangul 1995. aasta 31. detsembrist läks maksejõuetute ühistute päästmine maksma 87,9 miljardit dollarit. Hoiu-laenuühistutest alguse saanud kriis võis põhjustada USA finants- ja kinnisvaraturu nõrgenemise, mis viis USA majanduse aastail 1990–1991 langusse. Aastal 1991 ehitati USA-s 1 miljon uut eramut võrreldes 1986. aastal ehitatud 1,8 miljoni uue eramuga – see oli toona madalaim tase Teisest maailmasõjast saati.[viide?]
Selle artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Savings and loan crisis seisuga 4. juuli 2011.
Vaata ka Redigeeri
Viited Redigeeri
- ↑ 1,0 1,1 Hoiu-laenuühistu seadus. Riigi Teataja. (Kasutatud 4. juulil.)
- ↑ "Pangad, hoiu-laenuühistud ja makseteenused". Rahandusministeerium. Vaadatud 20. aprillil 2023.
- ↑ "Pangad, hoiu-laenuühistud ja makseteenused". Rahandusministeerium. Vaadatud 20. aprillil 2023.
- ↑ Vedler, Sulev (18. aprill 2023). "Jõukas vanapaar pidi oma säästude tagasisaamiseks lubama, et vaikivad juhtunust igavesti". Eesti Ekspress. Vaadatud 20. aprillil 2023.
- ↑ "Riik kavatseb hoiu-laenuühistud tugevama kontrolli alla võtta". ERR. 14. detsember 2022. Vaadatud 20. aprillil 2023.
- ↑ [1]. Eesti veksel
- ↑ [2]. Äriregistri teabesüsteem
- ↑ Selgitused hoiu-laenuühistute koondbilansi tabelile. Eesti Panga koduleht.
- ↑ Vedler, Sulev (18. aprill 2023). "Jõukas vanapaar pidi oma säästude tagasisaamiseks lubama, et vaikivad juhtunust igavesti". Eesti Ekspress. Vaadatud 20. aprillil 2023.
- ↑ Lietuvos centrinės kredito unijos narių kredito unijų pelnas šiemet siekė 1,3 mln. litų. Baltic News Service'i uudis, 17. mai 2011. (Kasutatud 7. juulil 2011.)
Välislingid Redigeeri
- Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine. Eesti Panga presidendi määrus. Riigi Teataja.
- Hoiu-laenuühistu seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seadus. Eelnõu ja seletuskiri valitsuse eelnõude infosüsteemis.
- Hoiu-laenuühistute kasumi koondaruanne. Eesti Pank.
- Hoiu-laenuühistute koondbilanss. Eesti Pank.
- Andro Roos. Ühistulise panganduse roll ja arenguvõimalused Balti riikides. Dissertatsioon magister artium kraadi taotlsemiseks majandusteaduses. Tartu 2007.
- Hoiu-laenuühistute varade maht kahanes 166 miljonile. Delfi Majandus, 6. august 2010
- Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu koduleht
- Hoiu-laenuühistu asutamine. Eesti Ühistegeliku Liidu koduleht.
- Vootele Päi: "Eesti pangandusmaastikule on kerkimas uus rahvapank" Postimees, 22. november 2008
- Vootele Päi: "Kõik ei ole halvasti, kõik on hästi!" Postimees, 5. aprill 2010