Ava peamenüü

AjaluguRedigeeri

Ühistupangad EestisRedigeeri

Eesti krediidiasutuste seaduse järgi võib krediidiasutus tegutseda hoiu-laenuühistuna ning on sealjuures kohustatud kasutama oma nimes sõna "ühistupank". Ükski teine ühing ei tohi oma nimes sõna "ühistupank" kasutada.[1]

Eestis ei ole 2011. aasta seisuga registreeritud ühtegi tegevusloa alusel tegutsevat ühistupanka[2], kuigi seadus seda võimaldaks.

OsakudRedigeeri

Ühistupanga omanikeks on ühistupanga kliendid (liikmed), kusjuures igal liikmel on 1 hääl. Seega osalevad ühistupanga liikmeks astunud kliendid panga juhtimisel ning selle tegevuse üle järelevalve teostamisel. Ühistupanga kasum jaotatakse selle liikmetest klientide vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel.

Ühistupanga kasumit saab pidevalt liikmetele tagasi jagada. Praktikas manifesteerub ühistupanga jaotatav kasum enamasti tasuta arveldamise võimaluses oma liikmetele, samuti võrreldes kommertspankadega kõrgemates hoiuse- ning madalametes laenuintressides.[viide?]

Sisuliselt on ühistupangal kui krediidiasutusel võimalik lisaks hoiustele kaasata rahvusvaheliselt rahaturult vahendeid pankadevahelise rahaturu intressimääraga.

Ühistupanga võib luua kohalike hoiu-laenuühistute ühinemise teel. Ühistupangas võib olla laenude andmise üle otsustamine kohalikul (linna, linnaosa, valla, küla) hoiu-laenuühistute tasandil, kuna nemad hakkavad üheskoos seda panka omama.

Ühistupanga liidudRedigeeri

Ühistupangad Euroopas ja maailmasRedigeeri

Ameerika Ühendriikides on üle 90 miljoni hoiu-laenuühistu panga kliendi.

Saksamaal on üle 80 protsendi maapiirkondade elanikest ühistupankade liikmed.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Krediidiasutuste seadus, §§ 3, 12. Riigi Teataja (vaadatud 1. juulil 2011.)
  2. Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused. Finantsinspektsiooni kodulehekülg (vaadatud 4. juulil 2011.)

VälislingidRedigeeri