Kaarel Parts

eesti õigusteadlane
 See artikkel on Riigikohtu esimehest, Soomusrongide diviisi Vabadussõja-aegsest ülemast on artikkel Karl Parts

Kaarel Parts (5. juuni 1873 Arula vald5. detsember 1940 Tartu) oli eesti õigusteadlane, Riigikohtu esimees (1919–1940) ja ühiskonnategelane.

Kaarel Parts, 1907

Ta sündis talupidaja pojana. Lõpetas 1896. aastal Tartu Ülikoolis õigusteaduskonna.

Oli aastatel 18981907 Võru ja Tartu Ülemtalurahvakohtute eesistuja ning 19071917 vandeadvokaat Tartus. Sai 1919. aastal asutatud Eesti Vabariigi Riigikohtu esimeheks, seda ametit pidas kuni tagandamiseni Nõukogude okupatsioonivõimude poolt 1. augustil 1940. Riigikohtu esimese esimehena oli Kaarel Partsil oluline roll Riigikohtu ja Eesti Vabariigi kohtusüsteemi ülesehitamisel, samuti osales ta Eesti Vabariigi omariiklike ja eestikeelsete õigusaktide loomises.

Talle kuulus võõrastemaja Liivimaa Tartus[1].

Oktoobris 1933 toimunud põhiseaduse muutmise rahvahääletuse eel teatas Kaarel Parts, et ta on põhiseaduse muutmise vastu[2]

Isiklikku muuda

Tema abikaasa oli tantsijanna Elmerice Parts.[3]

Suri kopsupõletikku.

Poliitiline tegevus muuda

Ühiskondlik tegevus muuda

Tunnustus muuda

Teosed muuda

  • Riigikohtu esimehe K. Partsi kõne 12. veebruaril 1935 Vanemuises Riigikohtu lahkumisele pühendatud koosviibimisel. Juridica, 1994, nr 5, lk 102.

Viited muuda

  1. Meie võõrastemajad on hirmsad. Rahvaleht, 15. detsember 1931, nr. 147, lk. 2.
  2. Poolt või vastu? Vaba Maa, 14. oktoober 1933, nr. 241, lk. 5.
  3. Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 14, 3 aprill 1934
  4. "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.

Kirjandus muuda

  • Toomas Anepaio. Riigikohtu esimees Kaarel Parts (1873–1940). Eesti Jurist, 1992, nr 6, lk 431–434.

Välislingid muuda