Raekoja plats 16
Raekoja plats 16 on hoone Tartu südalinnas Raekoja platsi ja Kompanii tänava nurgal.
Koos liidetud kõrvalhoonetega moodustab maja tervikliku U-kujulise hooneteploki.
Ajalugu muuda
Hoone ehitati 1775. aastal 1775. aasta Tartu tulekahjus hävinud kivielamu kohale ajavahemikus 1797–1810. Kasutati Johann Wilhelm Krause peahoonele mõeldud projektivarianti muudatustega ja vähendatud kujul. Hoone vanim osa on raekojapoolne ning on võimalik, et see oli ühekorruseline. 1802. aastal ostis kinnistu poolelioleva majaga G. G. von Baranoff, kes viis ehituse lõpule. Kui maja sai valmis, asus selle alumisel korrusel neli poodi ja 30 tuba. Toad olid avarad ning majas asus ka suur saal.
Arhitektuur muuda
Peafassaadi keskrisaliit on nelja Toscana stiilis poolsambaga portikusega. Katuse all on ümaraken ja selle ümber loorberipärg, rippvanikuna kulgeb pärg kogu kolmnurkfrontooni viiluvälja ulatuses. Beletaaži keskmiste akende kohal on konsoolidele toetuvad kolmnurkviilud. Seinapindu liigendavad laiad liseenid ja varaklassitsistlikud balustrid beletaaži akende all. Korruste all on horisontaalsete vagudega friis. Soklikorrus on rusteeritud. Selle keskosas eendusid neli piilaritaolist väljaastet, mis kandsid sepisvõredega rõdu. Hoonel on kõrge katus. Katuse serva all triglüüfidest friis ja hammaslõikeline karniis. Keskrisaliit lõppes varem sirge attikaservaga. Teisel korrusel on kõrged 8-ruudulised aknad. Kolmandal korrusel on aknad 6-ruudulised. Alumise korruse aknaid ja uksi on korduvalt muudetud, kuna seal on alati asunud poed ja kohvikud.
Kompanii tänava pool on hoonel astmikfrontoon ja oli ka portaalina kujundatud uks. Hoone fassaad jälgib sama jaotust liseenide, friisi ja rustikaga, nagu peafassaadil. Esimese korruse aknad asusid niššides, kuid on praeguseks osaliselt suletud ja asendatud petikutega.
Hoonekompleksi juurde kuulub ka kahekorruseline nurgamaja, mis on põhimajaga seotud. See maja jälgis ka peafassaadi ülesehitust: alumisel korrusel rustika, korrustevaheline profileeritud simss ning akende suurus ja jaotus.
1913. aastal alustati maja ümberehitust, mis venis 1920. aastate alguseni. Projekti koostas tollane Tartu linnaarhitekt Arved Eichhorn.[1] Selle käigus ehitati kahekorruseline osa osaliselt kolmekorruseliseks ja liideti üks tagasiastega asetsev hooneosa. Selle juures järgiti klassitsistlikku peafassaadi, kuid planeeriti juurde rohkem fassaadi kuhjavaid detaile. Sarnaselt teiste hooneosadega kasutati alumisel korrusel rustikat ja paigutati aknaid niššidesse. Korruste vahel oli jällegi profileeritud simss.
Soklikorruse väljaasted likvideeriti 1908. aastal. 1920. aastal tehti astmikfrontooni asemele kolmnurkfrontoon, mis on hammaslõikega kaunistatud. 1937. aastal toimusid Arnold Matteuse juhtimisel majas sisemised ümberehitused: ehitati uus sisetrepp ja kaks uut katuseakent hoovi poole. Seest on maja veel mitu korda ümber ehitatud. Säilinud on kolm võlvitud lage esimese korruse ruumides. 1980. aastal sai hoone uue telliskatuse ning värviti fassaad.[2]
Krunti piirab 19. sajandi I poolel rajatud kõrge kivimüür ja sepisvärav.
Viited muuda
Välislingid muuda