Mati Karmin
Mati Karmin (sündinud 26. veebruaril 1959 Tartus) on eesti skulptor.
EluluguRedigeeri
Karmin õppis 1966–1977 H. Treffneri Gümnaasiumis ning astus 1981 Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, mille skulptuurieriala lõpetas 1986. Jätkas samas kuni 1995. aastani õppejõuna. On õpetanud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, töötades seal professori ja skulptuuriosakonna juhatajana.
LoomingRedigeeri
Mati Karmini enam kui 20 monumentaalskulptuuri ilmestavad mitut Eesti linna ja asulat. Olulisemad neist on Charles Leroux’ mälestusmärk Tallinnas (1989), parvlaeva Estonia hukku mälestavad monumendid Hiiumaal (1995) ja Pärnus (1997), purskkaevuskulptuur „Suudlevad tudengid” (1998), Jaan Tõnissoni monument (2001) ja Juri Lotmani monument (2007) Tartus, ratsamonument „Püha Jüri võitlus lohega” Toris (2003) ning Marie Underi monument Tallinnas (2010).
Karmini loomingu üks suurejoonelisemaid väljundeid on 1990. aastate lõpul alustatud meremiiniprojekt. Eesti põhjarannikul ja saartel leidus pärast Nõukogude armee lahkumist hulgaliselt mahajäänud militaartehnikat, sealjuures roostetanud miinikesti, millest osa oli pärit isegi I maailmasõja aastaist. Kunstnik hakkas neist valmistama kaminakoldeid ja mööbliesemeid. Viimastel aastatel on Mati Karmini suhe miinikestadega muutunud abstraheerivamaks. Sfäärilisi kujundeid on esitatud ruumiliste moodulitena kui universaalseid dekoratiivseid vorme[1].
MonumentaaltöidRedigeeri
- 1985 Hiiu-Kärdla kalevivabriku monument
- 1989 I üldlaulupeo mälestuskivi Tartus
- 1989 Charles Leroux' monument Pirita teel Tallinnas (arhitekt Tiit Trummal)
- 1991 Oscar Brackmanni büst Pärnus
- 1995 Monument reisilaeva Estonia huku mälestuseks Tahkunas Hiiumaal
- 1995 Olümpiasangar Alfred Neulandi büst Valgas
- 1996 Tartu Ülikooli humanitaarhoone karüatiidid
- 1996 Marmorpannoo Tallinna Krematooriumis Pärnamäel
- 1996 "Kristus ristil" Tori kirikus Pärnumaal
- 1997 Hugo Treffneri monument Tartus (arhitekt Tiit Trummal)
- 1997 Andres Saali büst Toris (arhitekt Tiit Trummal)
- 1997 Monument reisilaeva Estonia huku mälestuseks Pärnus (arhitekt Tiit Trummal)
- 1997 Arnold Matteuse hauamonument Tartus Raadi kalmistul
- 1998 Purskkaevuskulptuur "Suudlevad tudengid" Tartu Raekoja platsil (arhitekt Tiit Trummal)
- 1998 C. R. Jakobsoni monument Viljandi keskväljakul (arhitekt Tiit Trummal)
- 1998 Vabadussõja monumendi figuurigrupp Tartus Ropka-Tamme kalmistul
- 2001 Jaan Tõnissoni monument Tartus (arhitekt Tiit Trummal)
- 2002 Olümpiasangar Martin Kleini monument Viljandis
- 2003 Ratsamonument "Püha Jüri võitlus lohega" Toris
- 2005 Purskkaevuskulptuur "Neptun" Kadrioru lossi pargis Tallinnas
- 2006 Michael Parki monument Pirita teel Tallinnas
- 2007 Juri Lotmani monument Tartus
- 2007 J. V. Jannseni monument Pärnus
- 2008 Dekoratiivskulptuur "Siga" Tartu turuhoone ees
- 2008 Treener Tzikini skulptuur Kalevi spordihallis Tallinnas
- 2009 G. A. Germanni büst Tartu Ülikooli botaanikaaias
- 2010 Marie Underi marmorfiguur Eesti Rahvusraamatukogu ees Tallinnas
- 2012 Dekoratiivkulptuur „Rändaja“ ajaloolisel Postiteel Põlvamaal
- 2012 Eesti õpetaja autähis Haljala Kooli ees
- 2013 Ruben Jaari bareljeef Helsingis
- 2013 Väino Tuppitsa bareljeef Ida-Tallinna keskhaiglas Tallinnas
- 2014 Hukkunud metsavendade memoriaal Vastseliina kalmistul Võrumaal
- 2015 Alexander von Schuberti büst Vihula mõisas Lääne-Virumaal
- 2015 Dekoratiivskulptuur „Südamed“ Keila-Joa pargis Harjumaal
- 2015 Dekoratiivskulptuur-purskkaev Viljandi Kutseõppekeskuses Vana-Võidus
- 2016 Eino Baskini bareljeef Tallinna Õpetajate Majas
- 2017 Martin Kleini skulptuur Mustla purskkaevu juures
- 2020 Jaak Joala monument Viljandis
Pilte monumentaaltöödestRedigeeri
Hiiu-Kärdla kalevivabrik monument
I üldlaulupeo mälestuskivi Tartus
Charles Leroux' monument Pirita teel Tallinnas
Oscar Brackmanni büst Pärnus
Olümpiasangar Alfred Neulandi büst Valgas
Hugo Treffneri monument Tartus
Purskkaevuskulptuur "Suudlevad tudengid" Tartu Raekoja platsil
C. R. Jakobsoni monument Viljandi keskväljakul
Vabadussõja monumendi figuurigrupp Tartus Ropka-Tamme kalmistul
Jaan Tõnissoni monument Tartus
Ratsamonument "Püha Jüri võitlus lohega" Toris
Michael Parki monument Pirita teel Tallinnas
J. V. Jannseni monument Pärnus
Dekoratiivskulptuur "Siga" Tartu turuhoone ees
G. A. Germanni büst Tartu Ülikooli botaanikaaias
Marie Underi marmorfiguur Eesti Rahvusraamatukogu ees Tallinnas
.jpg)
,_3._veebruar_2013.jpg)
TunnustusRedigeeri
- 1986 – Eesti Kunstnike Liidu noorte aastapreemia
- 1993 – Kristjan Raua preemia
- 2003 – Anton Starkopfi stipendium
- 2005 – Pärnu maakonna vapimärgi kavaler, Pärnumaa aukodanik
- 2006 – Püha Jüri medal
- 2007 – Tartu Kultuurikandja aunimetus (looja või esitaja kategoorias)
- 2012 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[2]
- 2012 – Maarja medal
- 2020 – EELK Teeneteristi III järgu orden
Ühiskondlik tegevusRedigeeri
Mati Karmin on olnud Eesti Kunstnike Liidu president (1992–1995), ta kuulub Tartu Toome Rotary Klubisse[viide?] ning on EELK Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu liige[3].
2018. aasta III kvartalis oli Karmin Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna üks suuremaid toetajaid, olles ühtlasi partei liige.[4]
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Juta Kivimäe, Kunstimuuseum lennujaamas – skulptor Mati Karmin, Eesti Kunstimuuseumi pressiteade, 13.05.2014
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 18611
- ↑ Toomkoguduse üldinfo
- ↑ Anna Põld Erakondade rahasüst jäi mullusest nigelamaks Postimees, 11. oktoober 2018 (vaadatud 11.02.2019)
VälislingidRedigeeri
- Mati Karmini koduleht
- Aare Laine, "Mati Karmin: Kui ei oleks julgenud unistada, siis seda majakest ei oleks", Oma Saar, 17. august 2009
- Juta Kivimäe. Valgest marmorist Marie Under Sirp.ee, 30. september 2010