Mati Karmin

Mati Karmin (sündinud 26. veebruaril 1959 Tartus) on eesti skulptor.

Elulugu

Karmin õppis 1966–1977 Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Ta astus 1981. aastal Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, mille lõpetas 1986. aastal skulptuuri erialal.

Töötas Eesti Kunstiakadeemias kuni 1995. aastani õppejõuna. Ta on õpetanud ka Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, töötades seal professori ja skulptuuriosakonna juhatajana.

Looming

Mati Karmini enam kui 20 monumentaalskulptuuri ilmestavad mitut Eesti linna ja asulat. Olulisemad neist on Charles Leroux’ mälestusmärk Tallinnas (1989), parvlaeva Estonia hukku mälestavad monumendid Hiiumaal (1995) ja Pärnus (1997), purskkaevuskulptuur „Suudlevad tudengid” (1998), Jaan Tõnissoni monument (2001) ja Juri Lotmani monument (2007) Tartus, ratsamonument „Püha Jüri võitlus lohega” Toris (2003) ning Marie Underi monument Tallinnas (2010).

Karmini loomingu üks suurejoonelisemaid väljundeid on 1990. aastate lõpul alustatud meremiiniprojekt. Eesti põhjarannikul ja saartel leidus pärast Nõukogude armee lahkumist hulgaliselt mahajäänud militaartehnikat, sealjuures roostetanud miinikesti, millest osa oli pärit isegi I maailmasõja aastaist. Kunstnik hakkas neist valmistama kaminakoldeid ja mööbliesemeid. Viimastel aastatel on Mati Karmini suhe miinikestadega muutunud abstraheerivamaks. Sfäärilisi kujundeid on esitatud ruumiliste moodulitena kui universaalseid dekoratiivseid vorme.

Tartu linn nimetas Karmini 2024. aasta jaanuaris Tartu Tartu linna aukodanikuks ja andis talle samal ajal Tartu Suurtäht.

Monumentaalteoseid

• 1985 Hiiu-Kärdla kalevivabriku monument
• 1989 I üldlaulupeo mälestuskivi Tartus
• 1989 Charles Leroux' monument Pirita teel Tallinnas (arhitekt Tiit Trummal)
• 1991 Oscar Brackmanni büst Pärnus
• 1995 Monument reisilaeva Estonia huku mälestuseks Tahkunas Hiiumaal
• 1995 Olümpiasangar Alfred Neulandi büst Valgas
• 1996 Tartu Ülikooli humanitaarhoone karüatiidid
• 1996 Marmorpannoo Tallinna Krematooriumis Pärnamäel
• 1996 "Kristus ristil" Tori kirikus Pärnumaal
• 1997 Hugo Treffneri monument Tartus (arhitekt Tiit Trummal)
• 1997 Andres Saali büst Toris (arhitekt Tiit Trummal)
• 1997 Monument reisilaeva Estonia huku mälestuseks Pärnus (arhitekt Tiit Trummal)
• 1997 Arnold Matteuse hauamonument Tartus Raadi kalmistul
• 1998 Purskkaevuskulptuur "Suudlevad tudengid" Tartu Raekoja platsil (arhitekt Tiit Trummal)
• 1998 C. R. Jakobsoni monument Viljandi keskväljakul (arhitekt Tiit Trummal)
• 1998 Vabadussõja monumendi figuurigrupp Tartus Ropka-Tamme kalmistul
• 2001 Jaan Tõnissoni monument Tartus (arhitekt Tiit Trummal)
• 2002 Olümpiasangar Martin Kleini monument Viljandis
• 2003 Ratsamonument "Püha Jüri võitlus lohega" Toris
• 2005 Purskkaevuskulptuur "Neptun" Kadrioru lossi pargis Tallinnas
• 2006 Michael Parki monument Pirita teel Tallinnas
• 2007 Juri Lotmani monument Tartus
• 2007 J. V. Jannseni monument Pärnus
• 2008 Dekoratiivskulptuur "Siga" Tartu turuhoone ees
• 2008 Treener Tzikini skulptuur Kalevi spordihallis Tallinnas
• 2009 G. A. Germanni büst Tartu Ülikooli botaanikaaias
• 2010 Marie Underi marmorfiguur Eesti Rahvusraamatukogu ees Tallinnas
• 2012 Dekoratiivkulptuur „Rändaja“ ajaloolisel Postiteel Põlvamaal
• 2012 Eesti õpetaja autähis Haljala Kooli ees
• 2013 Ruben Jaari bareljeef Helsingis
• 2013 Väino Tuppitsa bareljeef Ida-Tallinna keskhaiglas Tallinnas
• 2014 Hukkunud metsavendade memoriaal Vastseliina kalmistul Võrumaal
• 2015 Alexander von Schuberti büst Vihula mõisas Lääne-Virumaal
• 2015 Dekoratiivskulptuur „Südamed“ Keila-Joa pargis Harjumaal
• 2015 Dekoratiivskulptuur-purskkaev Viljandi Kutseõppekeskuses Vana-Võidus
• 2016 Eino Baskini bareljeef Tallinna Õpetajate Majas
• 2017 Martin Kleini skulptuur Mustla purskkaevu juures
• 2020 Jaak Joala monument Viljandis

Monumentaalteoste fotod

• 
  Hiiu-Kärdla kalevivabrik monument
• 
  I üldlaulupeo mälestuskivi Tartus
• 
  Oscar Brackmanni büst Pärnus
• 
  Monument reisilaeva Estonia huku mälestuseks Tahkunas Hiiumaal
• 
  Olümpiasangar Alfred Neulandi büst Valgas
• 
  Hugo Treffneri monument Tartus
• 
  C. R. Jakobsoni monument Viljandi keskväljakul
• 
  Vabadussõja monumendi figuurigrupp Tartus Ropka-Tamme kalmistul
• 
  Jaan Tõnissoni monument Tartus
• 
  Ratsamonument "Püha Jüri võitlus lohega" Toris
• 
  Michael Parki monument Pirita teel Tallinnas
• 
  Dekoratiivskulptuur "Siga" Tartu turuhoone ees
• 
  G. A. Germanni büst Tartu Ülikooli botaanikaaias
• 
  Marie Underi marmorfiguur Eesti Rahvusraamatukogu ees Tallinnas

Tunnustus

• 1986 – Eesti Kunstnike Liidu noorte aastapreemia
• 1993 – Kristjan Raua preemia
• 2003 – Anton Starkopfi stipendium
• 2004 – Pärnumaa vapimärk (skulptor)
• 2006 – Püha Jüri medal
• 2007 – Tartu Kultuurikandja aunimetus (looja või esitaja kategoorias)
• 2012 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
• 2012 – Maarja medal
• 2017 – asetati tema jalajäljed Tartu Teerajajate alleele
• 2020 – EELK teeneteristi III järgu orden

Ühiskondlik tegevus

Mati Karmin on olnud Eesti Kunstnike Liidu president (1992–1995), ta kuulub Tartu Toome Rotary Klubisse ning on EELK Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu liige.

2018. aasta III kvartalis oli Karmin Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna üks suuremaid toetajaid, olles ühtlasi partei liige.

Vaata ka

• Martin Kleini monument

Välislingid

• Mati Karmini koduleht
• Aare Laine, "Mati Karmin: Kui ei oleks julgenud unistada, siis seda majakest ei oleks", Oma Saar, 17. august 2009
• Juta Kivimäe. Valgest marmorist Marie Under Sirp.ee, 30. september 2010