Mati Karmin
Mati Karmin (sündinud 26. veebruaril 1959 Tartus) on eesti skulptor.
EluluguRedigeeri
Karmin õppis 1966–1977 H. Treffneri Gümnaasiumis ning astus 1981 Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, mille skulptuurieriala lõpetas 1986. Jätkas samas kuni 1995. aastani õppejõuna. On õpetanud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, töötades seal professori ja skulptuuriosakonna juhatajana.
LoomingRedigeeri
Mati Karmini enam kui 20 monumentaalskulptuuri ilmestavad mitut Eesti linna ja asulat. Olulisemad neist on Charles Leroux’ mälestusmärk Tallinnas (1989), parvlaeva Estonia hukule pühendatud monumendid Hiiumaal (1995) ja Pärnus (1997), purskkaevuskulptuur „Suudlevad tudengid” (1998), Jaan Tõnissoni monument (2001) ja Juri Lotmani monument (2007) Tartus, ratsamonument „Püha Jüri võitlus lohega” Toris (2003) ning Marie Underi monument Tallinnas (2010).
Karmini loomingu üks suurejoonelisemaid väljundeid on 1990. aastate lõpul alustatud meremiiniprojekt. Eesti põhjarannikul ja saartel leidus pärast Nõukogude armee lahkumist hulgaliselt mahajäänud militaartehnikat, sealjuures roostetanud miinikesti, millest osa oli pärit isegi I maailmasõja aastaist. Kunstnik hakkas neist valmistama kaminakoldeid ja mööbliesemeid. Viimastel aastatel on Mati Karmini suhe miinikestadega muutunud abstraheerivamaks. Sfäärilisi kujundeid on esitatud ruumiliste moodulitena kui universaalseid dekoratiivseid vorme[1].
Juri Lotmani mälestusmärk Tartus
"Suudlevad tudengid" Tartu Raekoja platsil
Laulupeokivi
MonumentaaltöidRedigeeri
- 1984 Kalevivabriku monument Kärdlas
- 1989 Laulupeokivi Tartus
- 1989 Charles Leroux' monument Tallinnas Pirital
- 1991 Oscar Brackmanni büst Pärnus
- 1995 Reisipraam Estonia hukule pühendatud monument Tahkunas Hiiumaal
- 1995 Alfred Neulandi büst Valgas
- 1996 Tallinna Krematooriumi marmorpannoo
- 1996 Hugo Treffneri monument Tartus
- 1997 Andres Saali büst Toris
- 1997 Reisipraam Estonia hukule pühendatud monument Pärnus
- 1998 Purskkaevu skulptuur "Suudlevad tudengid" Raekoja platsil Tartus
- 1998 C. R. Jakobsoni monument Viljandis
- 1998 Vabadussõja monumendi figuurigrupp Tartus Ropka-Tamme kalmistul
- 2001 Jaan Tõnissoni monument Tartus
- 2003 Püha Jüri ratsamonument Toris
- 2006 Michael Parki mälestusmärk Tallinnas
- 2007 Juri Lotmani mälestusmärk Tartus
- 2008 Pronkssiga Tartus
- 2010 Marie Underi mälestusmärk Tallinnas rahvusraamatukogu ees
TunnustusedRedigeeri
- 1986 Eesti Kunstnike Liidu noorte aastapreemia
- 1992 Kristjan Raua nimeline aastapreemia
- 2003 Anton Starkopfi aastapreemia
- 2005 Pärnu maakonna vapimärgi kavaler, Pärnumaa aukodanik
- 2006 Püha Jüri medal
- 2012 Valgetähe IV klassi teenetemärk[2]
Ühiskondlik tegevusRedigeeri
Mati Karmin on olnud Eesti Kunstnike Liidu president (1992–1995), ta kuulub Tartu Toome Rotary Klubisse[viide?] ning on EELK Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu liige[3].
2018. aasta III kvartalis oli Karmin Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna üks suuremaid toetajaid, olles ühtlasi partei liige.[4]
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Juta Kivimäe, Kunstimuuseum lennujaamas – skulptor Mati Karmin, Eesti Kunstimuuseumi pressiteade, 13.05.2014
- ↑ "President Ilves annab teenetemärgi taas 99 inimesele" postimees.ee, 1. veebruar 2012
- ↑ Toomkoguduse üldinfo
- ↑ Anna Põld Erakondade rahasüst jäi mullusest nigelamaks Postimees, 11. oktoober 2018 (vaadatud 11.02.2019)
VälislingidRedigeeri
- Mati Karmini koduleht
- Aare Laine, "Mati Karmin: Kui ei oleks julgenud unistada, siis seda majakest ei oleks", Oma Saar, 17. august 2009
- Juta Kivimäe. Valgest marmorist Marie Under Sirp.ee, 30. september 2010