Oskar Brackmann
Oskar Alexander Brackmann (10. oktoober (22. oktoober) 1841 Mihhailovskoje, Tula kubermang – 10. veebruar 1927 Pärnu) oli baltisakslasest[viide?] (teisal Venemaa sakslane)[viide?] omavalitsustegelane. Ta oli Pärnu raehärra, sündik, bürgermeister ja linnapea aastatel 1879–1915 ja 1918.[1]
Ta õppis Pärnu Kõrgemas Kreiskoolis ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis meditsiini ja õigusteaduse alal. Töötas raesekretäri abina Jelgavas ja alates 1868. aastast töötas Pärnus.
Brackmann pani aluse Pärnu kuurordi plaanipärasele arendamisele. Tema eestvõttel rajati rannapark, muda- ja kümblusravila ning Waldhofi tselluloosivabrik. Brackmanni linnapeaks oleku ajal sai Pärnu raudteeühenduse Valga ja Tallinnaga, esimese linnana tolleaegsel Tsaari-Venemaal võeti kasutusele elektrivalgustus.
Oskar Brackmann oli Jochmanni elementaarkoolis ning Moskva ja Peterburi konservatooriumis õppiva Mihkel Lüdigi toetamise komitee esimees ja toetas Lüdigit ka isiklikult[2].
IsiklikkuRedigeeri
Ta oli abielus Johanna Brackmanniga, kes suri 18. jaanuaril 1936 89-aastasena.
Oskar Brackmanni mälestusmärk valmis 1991. aastal. Selle autor on Mati Karmin.
ViitedRedigeeri
- ↑ Pärnu linnaveeb: Pärnu linnapead läbi aegade
- ↑ Mihkel Lüdig. Mälestused. Tallinn, Eesti Raamat, 1969, lk. 19, 21, 36.
VälislingidRedigeeri
- Album academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat
- Pärnu linnapea hädas karuga, Eesti Ekspress 28. oktoober 1999
- 2016, Kogus ja seadis kokku Hilja TreubergPÄRNU LINNAPEA OSCAR ALEXANDER BRACKMANN, Fakte, Meenutusi, Mälestusi, parnu.ee