Oskar Brackmann
Oskar Alexander Brackmann (22. oktoober (vkj 10. okt.) 1841 Mihhailovskoje, Tula kubermang – 10. veebruar 1927 Pärnu) oli baltisakslasest omavalitsustegelane. Ta oli Pärnu raehärra, sündik, bürgermeister ja linnapea aastatel 1879–1915 ja 1918.[1]
| Oskar Alexander Brackmann | |
|---|---|
 | |
| 1. Pärnu linnapea | |
|
Ametiaeg 1879–1915 | |
| Järgnev | Jaan Leesment |
| Isikuandmed | |
| Sündinud |
22. oktoober 1841 Mihhailovskoje, Tula kubermang |
| Surnud |
10. veebruar 1927 (85-aastaselt) Pärnu, Eesti |
| Rahvus | baltisakslane |
| Abikaasa | Johanna Brackmann |
| Alma mater | Tartu Ülikool |
Ta õppis Pärnu Kõrgemas Kreiskoolis ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis meditsiini ja õigusteaduse alal. Töötas raesekretäri abina Jelgavas ja alates 1868. aastast töötas Pärnus.
Oskar Brackmann oli Jochmanni elementaarkoolis ning Moskva ja Peterburi konservatooriumis õppiva Mihkel Lüdigi toetamise komitee esimees ja toetas Lüdigit ka isiklikult[2].
Pärnu linnapea (1879–1915) muuda
Brackmann pani oma ametiajal aluse Pärnu kuurordi plaanipärasele arendamisele. Tema eestvõttel rajati Rannapark, muda- ja kümblusravila ning Waldhofi tselluloosivabrik. Brackmanni linnapeaks oleku ajal sai Pärnu raudteeühenduse Valga ja Tallinnaga, esimese linnana tolleaegsel Tsaari-Venemaal võeti kasutusele elektrivalgustus.
1915. aastal küüditati Brackmann koos abikaasaga Siberisse. Pärast tsaariaja lõppu 1917. aastal naasis Brackmann Pärnusse.
1918. aastal ühiajalise Saksa okupatsiooni ajal nimetatakse Brackmann jälle Pärnu bürgermeistriks, kuid tegelik võim linnas jäi Saksa armee kätesse.
1918. aasta novembris, kui Saksa väed linnast lahkusid, taastas oma õigused 1917. aastal valitud eestlastest koosnev linnavalitsus ning sellega lõpes Brackmanni linnapeakarjäär.[3]
Isiklikku muuda
Ta oli abielus Johanna Brackmanniga, kes suri 89-aastaselt 18. jaanuaril 1936.
Mälestuse jäädvustamine muuda
1991. aastal avati Pärnus Oscar Brackmanni mälestusmärk, mis asub samanimelises Brackmanni pargis. Büsti autor on skulptor Mati Karmin.
Viited muuda
- ↑ Pärnu linnaveeb: Pärnu linnapead läbi aegade
- ↑ Mihkel Lüdig. Mälestused. Tallinn, Eesti Raamat, 1969, lk. 19, 21, 36.
- ↑ OSCAR ALEXANDER BRACKMANN, pärnu.ee
Välislingid muuda
- Album academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat
- Pärnu linnapea hädas karuga, Eesti Ekspress 28. oktoober 1999
- 2016, Kogus ja seadis kokku Hilja TreubergPÄRNU LINNAPEA OSCAR ALEXANDER BRACKMANN, Fakte, Meenutusi, Mälestusi, parnu.ee