Vihula mõis

rüütlimõis Haljala kihelkonnas

Vihula mõis (saksa keeles Viol) oli Virumaal Haljala kihelkonnas asunud rüütlimõis. Tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Viru maakonda Haljala valda.

Härrastemaja
Mõisakompleks õhust

AjaluguRedigeeri

Vihula mõisa on esmakordselt mainitud 1501. aastal, mil see kuulus Lodede aadlisuguvõsale.

17. ja 18. sajand kuulus mõis Helffreichidele, kes lasid rajada barokkstiilis mõisasüdame.

1810. aastal omandasid mõisa Schubertid, kellele kuulus mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni ja mõisasüda kuni 1939. aasta ümberasumiseni.

MõisakompleksRedigeeri

Barokkstiilis mõisasüda rajati juba 18. sajandi esimesel poolel.

19. sajandil rajati hulk stiilseid kõrvalhooneid, mis moodustavad paisjärve kaldal kauni kompleksi.

Härrastemaja sai praeguse kuju 1880. aastatel, mil hoone Friedrich Modi projekti järgi ümber ehitati. Mõisa sissesõidutee äärde rajati Schubertite vappe kandvad kivipostid.

1982. aasta tulekahju järel algasid mõisakompleksi ulatuslikud restaureerimistööd, samuti restaureeriti mõisakompleksi aastatel 2008–2012.

Tänapäeval on mõisakompleks eravalduses. Pargis paiknevas kõrvalhäärberis tegutsevad hotell ja Vihula mõisa ökospaa.

Mõisale kuulub tehnikamälestisena arvele võetud sõiduauto Berliet.

  • Väravapost

  • Schubertite perekonna vapp mõisa väravapostidel

  • Magasiaida varemed

  • Mõisa allee

  • Veskitamm

  • Mõisa tuuleveski

  • Möldrimaja

  • Kohvimaja

  • Jääkelder

  • Pesuköök (paremal)

  • Tõllakuur

  • Viinaköök-nuumhärgade tall

  • Moonakatemaja

  • Vesiveski

  • Pesuköök

  • Ait

  • Piirdemüürid

  • Valitsejamaja

  • Palmimaja

  • Karjalaut

  • Mõisa härrastemaja trepp

  • Mõisa teemaja talvel

  • Mõisa aed

  • Vahtraallee Vihula mõisa pargis

  • Lilleilu mõisa pargis

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vihula_mõis&oldid=5137188"