Olümpialinn on linn või muu kohaliku omavalitsuse üksus, millele ROK ametlikult usaldab olümpiamängude korraldamise.

Kõik senised olümpialinnad ja korraldajariigid

Olümpialinnadeks ei loeta linnu, kus on toimunud näiteks ainult olümpiamängude purjetamisvõistlused (Tallinn, Kiel) või mõni jalgpallimatš (Kiiev).

Ehkki mängud korraldab linn, mitte riik, peab olümpiamänge korraldada sooviva omavalitsuse kandidatuuri toetama vastava riigi valitsus ning selle peab kinnitama rahvuslik olümpiakomitee. Olümpialinnas peavad toimuma olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia, samuti kõik olümpiavõistlused, kui ROK ei ole andnud korraldajatele õigust osa võistlustest läbi viia mujal.

Suveolümpiamängude korraldamise õigust taotlenud linnad muuda

 
Kõik senised suveolümpiamängude olümpialinnad
Aasta Olümpialinn Teised taotlejad Märkused
1896 Ateena
1900 Pariis
1904 Saint Louis Chicago
1908 London Berliin, Milano, Rooma Algselt valitud Rooma loobus.
1912 Stockholm
1916 Berliin Aleksandria, Budapest, Cleveland Olümpiamängud jäid Esimese maailmasõja tõttu ära.
1920 Antwerpen Budapest, Lyon
1924 Pariis Amsterdam, Barcelona, Los Angeles, Praha, Rooma
1928 Amsterdam
1932 Los Angeles
1936 Berliin Aleksandria, Barcelona, Budapest, Buenos Aires, Dublin, Frankfurt, Helsingi, Köln, Nürnberg, Rooma
1940 Helsingi Aleksandria, Ateena, Barcelona, Budapest, Buenos Aires, Dublin, Lausanne, London, Montréal, Toronto, Rio de Janeiro, Rooma, Tōkyō Algselt valitud Tōkyō loobus. Olümpiamängud jäid Teise maailmasõja tõttu ära.
1944 London Ateena, Budapest, Detroit, Lausanne, Montreal Olümpiamängud jäid Teise maailmasõja tõttu ära.
1948 London
1952 Helsingi Amsterdan, Ateena, Chicago, Detroit, Lausanne, Minneapolis, Philadelphia, Stockholm
1956 Melbourne, Stockholm (ratsutamine) Buenos Aires, Chicago, Detroit, Los Angeles, México , Minneapolis, Montréal, Philadelphia, San Francisco Olümpiamängude ratsutamisvõistluste õigust taotlesid Buenos Aires, Los Angeles, Lääne-Berliin, Pariis, Rio de Janeiro.
1960 Rooma Ateena, Brüssel, Budapest, Buenos Aires, Chicago, Detroit, Lausanne, Los Angeles, México, Minneapolis, New York, Philadelphia, Rio de Janeiro, San Francisco, Tōkyō
1964 Tokyo Brüssel, Detroit, Tōkyō, Viin
1968 Mexico Buenos Aires, Detroit, Lyon
1972 München Detroit, Madrid, Montréal
1976 Montreal Firenze, Los Angeles, Moskva
1980 Moskva Los Angeles
1984 Los Angeles 1984. aasta mängude õigusi soovisid USA-st lisaks Los Angelesele ka Atlanta, Boston, Chicago, Detroit, New Orleans ja New York. USA olümpiakomitee valis nende seast Los Angelese, kes edestas viimases hääletusvoorus New Yorki häälte vahekorraga 55:39.
1988 Soul Nagoya
1992 Barcelona Amsterdam, Birmingham, Brisbane, Brüssel, Pariis
1996 Atlanta Ateena, Belgrad, Manchester, Melbourne, Toronto
2000 Sydney Berliin , Manchester, Peking, İstanbul
2004 Ateena Rooma, Buenos Aires, Stockholm, Kaplinn
2008 Peking İstanbul, Ōsaka, Pariis, Toronto
2012 London Madrid, Moskva, New York, Pariis
2016 Rio de Janeiro Chicago, Madrid, Tokyo
2020 Tokyo Istanbul, Madrid
2024 Pariis Los Angeles
2028 Los Angeles

Taliolümpiamängude korraldamise õigust taotlenud linnad muuda

 
Kõik senised taliolümpiamängude olümpialinnad
Aasta Olümpialinn Teised taotlejad Märkused
1924 Chamonix
1928 Sankt Moritz Davos, Engelberg
1932 Lake Placid Bear Mountain, Denver, Duluth, Yosemite Valley, Lake Tahoe, Minneapolis, Montréal
1936 Garmisch-Partenkirchen
1940 Sankt Moritz Sapporo Algselt valitud Sapporo keeldus mänge korraldamast. Olümpiamängud jäid Teise maailmasõja tõttu ära.
1944 Cortina d'Ampezzo Montréal Olümpiamängud jäid Teise maailmasõja tõttu ära.
1948 Sankt Moritz
1952 Oslo Cortina d'Ampezzo, Lake Placid
1956 Cortina d'Ampezzo Colorado Springs, Oslo
1960 Squaw Valley Garmisch-Partenkirchen, Innsbruck, Karachi, Sankt Moritz
1964 Innsbruck Calgary, Lahti
1968 Grenoble Calgary, Lahti, Lake Placid, Oslo, Sapporo
1972 Sapporo Banff, Lahti, Salt Lake City
1976 Innsbruck Denver, Granada, Lahti, Sion, Vancouver Algselt valitud Denver loobus mängude korraldamisest. Lisakonkursil taotlesid korraldamisõigust Chamonix, Lake Placid, Tampere. Innsbruck taotles seda alles uuel lisakonkursil.
1980 Lake Placid
1984 Sarajevo Göteborg, Sapporo
1988 Calgary Falun/Åre, Cortina d'Ampezzo, Garmisch-Partenkirchen, Berchtesgaden, Sankt Moritz, Sapporo
1992 Albertville Anchorage, Berchtesgaden, Cortina d'Ampezzo, Falun, Lillehammer, Sofia
1994 Lillehammer Anchorage, Sofia, Östersund
1998 Nagano Aosta, Jaca, Salt Lake City, Östersund
2002 Salt Lake City Östersund, Sion, Québec
2006 Torino Sion
2010 Vancouver Pyeongchang, Salzburg
2014 Sotši Pyeongchang, Salzburg
2018 Pyeongchang Annecy, München
2022 Peking Almatõ

Korduvad olümpialinnad muuda

Suveolümpiamängud on kolm korda toimunud:

Suveolümpiamängud on kaks korda toimunud:

Taliolümpiamängud on kaks korda toimunud:

Suveolümpiamängud ja taliolümpiamängud on ühe korra toimunud:

Vaata ka muuda