Ava peamenüü

1994. aasta taliolümpiamängud olid XVII taliolümpiamängud, mis toimusid 12. veebruarist 27. veebruarini 1994 Norras Lillehammeris.

Sisukord

OlümpialinnRedigeeri

Olümpialinnaks kinnitati Lillehammer ROK-i 94. istungil Sŏulis 15. septembril 1988. Viimases hääletusvoorus võitis Lillehammer Östersundi (Rootsi) häältega 45:39. Veel kandideerisid Anchorage (USA) ja Sofia (Bulgaaria).

VõistluspaigadRedigeeri

Olympiapark Lysgårdsbakken (avamine, suusahüpped); Olympiapark / Birkebeineren Skistadion (laske- ja murdmaasuusatamine); Olympiapark Stampesletta Håkons Hall (jäähoki) ja Kristins Hall (jäähoki harjutusväljak); Kanthaugen Freestyleanlegg (vigursuusatamine); Øyer Olympiske Alpinanlegg Hafjell (mäesuusatamise slaalom); Ringebu Olympiske Alpinenlegg Kvitfjäll (mäesuusatamise kiirlaskumine ja ülisuurslaalom); Hamar Olympiahall Vikingskipet (kiiruisutamine); Hamar OL-Amfi Nordlyshallen (iluuisutamine, lühirajauisutamine); Hunderfossen Olympiske Bob- og Akebane (kelgutamine, bobisõit); Gjøik Olympiske Fjellhall (jäähoki).

AvatseremooniaRedigeeri

Võistluste patroon oli Norra kuningas: 1988–1991 Olav V, 1991–1994 Harald V.
Korralduskomitee president oli 1988–1989 Ole Sjetne, 1989–1994 Gerhard Heiberg.
Olümpiamängud avas kuningas Harald V.
Olümpiatule tõid staadionile kiiruisutamise olümpiavõitja 1948 Reidar Liaklev, murdmaasuusatamise olümpiavõitja 1984 Brit Pettersen, pime suusataja Cathrine Nottingsnes ja suusahüppaja Stein Gruben, kes sooritas uuendusena avamisel Lysgårdsbakkeni suurelt trampliinilt suusahüppe tõrvikuga.
Olümpiatule süütas Norra kroonprints Haakon.
Olümpiavande andis murdmaasuusataja Vegard Ulvang.
Kohtunikevande andis Kari Køringen.

Riigid ja sportlasedRedigeeri

Osales 67 riiki 1737 sportlasega, neist 520 naist.

Suurima võistkonnaga oli USA: 147 sportlast.

Ühe sportlasega osalesid Bermuda, Fidži, Brasiilia, Iisrael, Kõrgõzstan, Küpros, Luksemburg, Mehhiko, Mongoolia, Portugal, San Marino, Senegal ja Türgi.

Esimest korda osalesid olümpial Armeenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Iisrael, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Samoa, Slovakkia, Trinidad ja Tobago, Tšehhi, Ukraina, Usbekistan, Valgevene ja Venemaa.

VariaRedigeeri

Oli kaks olümpiatuld. Üks neist süüdati Kreekas Olümpias 16. jaanuaril 1994, teise aga süütas Norras Morgedalis 27. novembril 1993 rahvusmuuseumi direktor Olav Bekken. Olümpiatuled kohtusid Lillehammeris 12. veebruaril 1994.

Olümpiatõrvik oli Paul J. Kahrsi arhitektibüroo disainitud 1,5 m kõrgune tõrvik Peer, mis valmistati metallist ja kasest.

Olümpiahümn oli S. Samarase ja K. Palamase loodud ROK-i ametlik olümpiahümn.

Olümpialipp oli Oslolt 1952 ROK-ile kingitud ametlik olümpialipp.

Olümpiaembleem oli virmalisi ja lumesadu kujutav sinivalge embleem tekstiga 'Lillehammer '94' ja olümpiarõngad.

Olümpiamaskotid olid viikingiteaegselt riietatud kuninglikud lapsed Kristin ja Håkon, keda esindasid 16 Norra eri paikadest pärit last. Maskotid kavandasid Janvier Ramirez Campuzano idee põhjal Kari ja Werner Grossmann.

Olümpiasümbolid olid Sarah Rosenbaumi joonistused suusatamist kujutava Rødøy 4000 aastat vana kaljumaali põhjal.

Olümpiamündid: neli kuldmünti 1992–1994 nominaalhinnaga 2880 Norra krooni, mille reversil oli kujutatud kuningas Olav V, muinassuusataja ja kuningas Harald V, aversil iidne suusataja birkebeiner, Telemargist pärit suusataja ja Roald Amundsen. Kunstnikud olid O. Hansen, I. A. Rise, G. Nasilowska, J. Haukland ja T. Boncza-Ozdowski. Kuus kahest hõberahast koosnevat sarja 1992–1994 nominaalhinnaga 50–100 Norra krooni talispordialadest, kunstnikud I. A. Rise ja T. Lindrupsen.

Olümpiamargid: 22 marki 1988–1994, kunstnikud Bruno Oldani ja Knut Løkke-Sørensen, lisaks viis 4-margilist seeriat olümpiavõitjatest.

SpordialadRedigeeri

Mitteametlik paremusjärjestusRedigeeri

Medaleid jagati välja 61 komplekti.

Koht Riik       4. 5. 6. Punkte
1.   Norra 10 11 5 7 3 6 178
2.   Venemaa 11 9 4 6 7 5 175
3.   Saksamaa 9 7 8 5 4 8 161
4.   Itaalia 7 5 7 4 5 4 128
5.   Kanada 3 6 4 4 5 3 92
6.   USA 6 4 2 2 5 2 88
7.   Austria 2 3 5 5 3 2 71,5
8.   Šveits 3 4 2 1 2 3 59
9.   Lõuna-Korea 4 1 1 1 2 1 45
10.   Jaapan 1 2 2 2 4 5 44
11.   Soome 1 5 3 3 4 44
12.   Prantsusmaa 1 4 3 4 5 42,5
13.   Rootsi 2 1 2 2 3 32
14.   Hiina 1 2 5 1 1 31
15.   Holland 1 3 2 3 29
16.   Kasahstan 1 2 1 1 21
17.   Valgevene 2 3 2 21
18.   Ukraina 1 1 1 2 18
19.   Sloveenia 3 1 16
20.   Suurbritannia 2 1 1 1 14
21.   Usbekistan 1 7
22.   Austraalia 1 1 5
23.   Eesti 1 1 5
  Luksemburg 1 1 5
25.   Tšehhi 2 1 5
26.   Poola 1 2
27.   Slovakkia 2 2
28.   Rumeenia 1 1

Prantsusmaa ja Austria jagasid meeste kiirlaskumises 6.–7. kohta.

Vaata kaRedigeeri

VälislinkRedigeeri