Kohv
See artikkel on joogist; nime kohta vaata Kohv (perekonnanimi) |
Kohv (araabia قهوة qahwah) on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook.
Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ja lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja või sigurit.
Ajalugu
muudaKohvijoomine sai oletatavasti alguse Etioopiast. Sealse Kaffa küla järgi on kohv ka nimetuse saanud.[1]
15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks.
Eri rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid, millest tuntumad on Türgi kohv ja itaaliapärane espresso.
Kohvisordid
muudaLevinuim kohvisort on Etioopiast pärit araabika (Coffea arabica), mille osakaal kogu maailmas toodetavast kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohvisort on robusta (Coffea canephora), mis on araabika kohvist tugevama maitsega.
Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust, näiteks Colombia kohv, Costa Rica kohv, Santose kohv.
Kohvi tootmise piirkonnad
muudaRiik | Toodang t |
Osakaal % |
---|---|---|
Brasiilia | 3 037 534 | 34,4 |
Vietnam | 1 292 389 | 14,6 |
Indoneesia | 657 200 | 7,4 |
Colombia | 464 640 | 5,3 |
India | 314 000 | 3,6 |
Peruu | 303 264 | 3,4 |
Honduras | 300 000* | 3,4 |
Etioopia | 275 530 | 3,1 |
Guatemala | 248 000* | 2,8 |
Mehhiko | 246 121 | 2,8 |
Maailm kokku | 8 826 903 | 100 |
* – FAO hinnang |
2012. aastal toodeti maailmas 8,8 miljonit tonni kohviube, istandike kogupindala oli kümme miljonit hektarit.[2]
Suuremad kohvitootmispiirkonnad
Kohviasendajad
muudaKohvi asendajatena kasutatakse näiteks viljakohvi, puuviljakohvi, võilillejuurtest valmistatud nn võilillekohvi ja muud liiki taimekohvi. Naturaalse oakohviga seob neid jooke eeskätt valmistamisviis.
Kohvi töötlemine
muudaKohvipõõsa marja sees on tavaliselt kaks uba. Oad eraldatakse marjast kuiv- või märgmenetlusega. Kuivmenetluse puhul marjad kuivatatakse päikesepaistel ja kooritakse masinatega. Märgmenetluse korral hoitakse marju 24––48 tundi veevannis. Nii saadakse pestud kohv, mis on parema kvaliteediga kui kuivmenetlusega saadud kohv.
Toorkohvinäidised röstitakse väikeste röstimismasinatega, oad jahvatatakse ja valmistatakse kohvijook, mida maitsevad asjatundjad. Maitsmisel tõmmatakse jook lusikalt suhu tugeva hooga. Nii tulevad esile kohvi väiksemadki maitsevääratused.
Toorkohvisegud röstitakse röstimismasinates kuumas õhuvoolus.
Pilte
muuda-
Kohviuba elektronmikroskoobi all
-
Lahustuv kohv elektronmikroskoobi all
-
Lahustuv kohv
-
Lahustuv kohv
Kohvikeeld
muudaAjaloos on olnud perioode ja piirkondi, kus kohv on olnud keelatud või selle tarbimist on tugevalt piiratud.[3] Näiteks Rootsis keelati või piirati kohvi tarbimist ajavahemikus 1750–1820 viiel korral. Rootsi kuningas Gustav III korraldas kohvikeelu õigustamiseks ka eksperimendi, mida on nimetatud Rootsi üheks esimeseks kliiniliseks uuringuks.[4] Eksperimendi jaoks kasutati kaht surma mõistetud kaksikut, kellest üks pidi terve ülejäänud elu jooma teed, teine kohvi. Tee jooja suri esimesena, 83-aastaselt, kohvijoojs suri hiljem, aga vanus pole täpselt teada. Nii Gustav III kui ka kaksikute tervist jälgima pidanud arstid surid enne katsealuseid.[5][6][7] Mõni aeg hiljem keelati kohv Rootsis uuesti.[5]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "coffee | Etymology of coffee by etymonline". www.etymonline.com (inglise). Vaadatud 12. oktoobril 2024.
- ↑ 2,0 2,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016. Vaadatud 22. jaanuaril 2015.
- ↑ Ferchak, Dawn (28. september 2022). "10 Times Coffee Was Banned Around The World". Tasting Table (Ameerika inglise). Vaadatud 12. detsembril 2023.
- ↑ "King Gustav III’s Coffee Experiment". Weird Universe (inglise). Vaadatud 12. oktoobril 2024.
- ↑ 5,0 5,1 Crozier, Alan; Ashihara, Hiroshi; Tomás-Barbéran, Francisco (26. september 2011). Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health. John Wiley & Sons. Lk 21. ISBN 978-1-4443-4706-7. Vaadatud 9. veebruaril 2012.
- ↑ Halevy, Alon Y. (8. detsember 2011). The Infinite Emotions of Coffee. Macchiatone Communications. Lk 77. ISBN 978-0-9847715-1-6. Vaadatud 9. veebruaril 2012.
- ↑ Herrmann, Sebastian (11. märts 2006). "Die Wunderbohne" [The amazing bean]. Spiegel Online (saksa). Vaadatud 6. veebruaril 2012.
Kirjandus
muuda- Olga Relve, "Tass kohvi". Valgus, Tallinn 1976, 80 lk; teine trükk 1980
Välislingid
muudaVikisõnastiku artikkel: kohv |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kohv |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kohv |
- CoffeeTea.info. Kohviportaal
- Toivo Niiberg, Kohv otse loodusest, 7. juuni 2012