Kohv
![]() |
See artikkel on joogist; nime kohta vaata Kohv (perekonnanimi) |
Kohv (araabia قهوة qahwah) on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook.


Ajalugu muuda
Kohvijoomine sai oletatavasti alguse Etioopiast. Sealse Kaffa küla järgi sai kohv ka nimetuse.[viide?]
15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks.
Eri rahvastel on kujunenud oma kohvivalmistamise ja -serveerimise viisid. Tuntuimad on türgi kohv ja itaallaste espresso.
Kohvisordid muuda
Levinuim kohviliik araabika (Coffea arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetavast kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea canephora), mis on maitselt araabika kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik, libeeria kohvipuu (Coffea liberica), kuid selle osatähtsus on kaduvväike.
Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust, näiteks Colombia kohv, Costa Rica kohv, Santose kohv jne.
Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ja lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms.
Kohvitootmise piirkonnad muuda
Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
---|---|---|
Brasiilia | 3 037 534 | 34,4 |
Vietnam | 1 292 389 | 14,6 |
Indoneesia | 657 200 | 7,4 |
Colombia | 464 640 | 5,3 |
India | 314 000 | 3,6 |
Peruu | 303 264 | 3,4 |
Honduras | 300 000* | 3,4 |
Etioopia | 275 530 | 3,1 |
Guatemala | 248 000* | 2,8 |
Mehhiko | 246 121 | 2,8 |
Maailm kokku | 8 826 903 | 100 |
* – FAO hinnang |
2012. aastal toodeti maailmas 8,8 miljonit tonni kohviube, istandike kogupindala oli 10,0 miljonit hektarit.[1]
m – Coffea robusta ja Coffea arabica a – Coffea arabica |
Suuremad kohvitootmispiirkonnad:
Kohviasendajad muuda
Kohvi asendajatena kasutatakse näiteks viljakohvi, puuviljakohvi, võilillejuurtest valmistatud "võilillekohvi" ja muud liiki nn taimekohvi. Naturaalse oakohviga seob neid eeskätt valmistamisviis.
Kohvi töötlemine muuda
Kohvipõõsa marja sees on tavaliselt kaks uba. Ubade eraldamine marjast toimub kuiv- või märgmenetlusega. Kuivmenetluses marjad kuivatatakse päikesepaistel ja kooritakse masinatega. Märgmenetlusega hoitakse marju 24–48 tundi veevannis, saades pestud kohvi, mis on kvaliteedilt parem kui kuivmenetlusega saadud kohv.
Toorkohvinäidised röstitakse väikeste röstimismasinatega. Oad jahvatatakse ja valmistatakse kohvijook, mida asjatundjad maitsevad. Maitsmine toimub tugeva tõmbega lusikalt suhu. Nii tulevad väiksemadki maitsevääratused esile.
Toorkohvisegud röstitakse röstimismasinates kuumas õhuvoolus, mida valvavad asjatundjad.
Pilte muuda
-
Kohviuba elektronmikroskoobi all
-
Lahustuv kohv elektronmikroskoobi all
-
Lahustuv kohv
-
Lahustuv kohv
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016. Vaadatud 22.01.2015.
Kirjandus muuda
- Olga Relve, "Tass kohvi". Valgus, Tallinn 1976, 80 lk; teine trükk 1980
Välislingid muuda
Vikisõnastiku artikkel: kohv |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kohv |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kohv |
- CoffeeTea.info Kohviportaal
- Toivo Niiberg, Kohv otse loodusest, 7. juuni 2012