Vikipeedia

Ohpuu

Registreerunud: 27. juuli 2006
Ohpuu
Kasutaja keelteoskus
et-N See kasutaja valdab eesti keelt emakeelena.
vro-3 Taa pruukja mõist väega häste võro kiilt.
en-3 This user has advanced knowledge of English.
fi-3 Tämä käyttäjä osaa suomea erinomaisesti.
ru-2 Этот участник владеет русским языком на среднем уровне.
se-2 Dát geavaheaddji máhttá davvisámegiela viehka bures
de-2 Dieser Benutzer beherrscht Deutsch auf fortgeschrittenem Niveau.
lv-1 Šis lietotājs latviešu valodu prot pamatlīmenī.
liv-1 Se kȭlbatiji mūoštab līvõ kīeldõ īrgandõks astāmõs.
la-1 Hic usor/Haec ustrix simplici lingua Latina conferre potest.
haw-1 Hiki i kēia mea ho‘ohana ke hā‘awi me kahi kūlana ha‘aha‘a ma ka ‘ōlelo Hawai‘i.
Kasutajad keelteoskuse järgi
11 000 See kasutaja on teinud eestikeelses Vikipeedias üle 11 000 redaktsiooni.
See kasutaja on küll väga hõivatud, kuid hoolimata sellest panustab ta Vikipeediasse.
Soomekeelse Wikipedia vasest põdrasüdamemärk osalemise eest 2016. aasta Soome-Eesti artiklivõistlusel.

olen oHpuu, asun Tallinnas.

ylikoolides olen õppinud tundma semiootikat, rahvaluulet ja sealhulgas rahvausku ning soome-ugri keeli ja sealhulgas põhjasaami keelt.

äraelamiseks peamiselt toimetan ja kirjutan, aga vahel tuleb ette ka muud sekeldamist.

siin tegutsen hooti, kui kipub muude toimetuste kõrvalt aega yle jääma.

suuremate-laiemate asjade juures (vt allpool) oleksin tänulik teiste kaastöötajate abi ja panuse eest, mis ärgitaks ka mind rohkem tegema. praegu ootan pikisilmi kaastöötajaid looduslike pühapaikade projektile, vt ka minu märkmeid sel teemal, mis on projektilehega liitmata. minu bibliograafialeht viitab ka suht suures osas looduslikke pyhapaiku kuidagi puudutavat kirjandust.

olen toimetanud ka liivikeelse Vikipeedia inkubaatoris, muu hulgas yritan koostada sealsete puuduvate oluliste artiklite märksõnastikku.

kes liivi keele vastu huvi tunneb, on rohkem kui teretulnud liivikeelset Vikipeediat arendama. eelnev liivi keele oskus pole kohustuslik, aidata saab ka ilma selleta.

minu algatatud artiklite nimekiri, väga aegunud (veebruarist 2012): Kasutaja:Ohpuu/Artiklid

Viitamisnõu endale

muuda

ref-märgend

muuda

Kui kasutad ühte viidet artiklis mitu korda, siis tuleb see ainult ühe korra pikalt välja kirjutada. Nt. see <ref name="Georgi">[http://www.eha.ee/georgi/html/mitte-eestlaste_elulood.html Georgi ordeni kavalerid Eestis. Mitte-eestlaste elulood.]</ref> tuleb kirjutada ainult ühe korra. Hiljem saab kasutada juba lühivarianti <ref name="Georgi"/>

Teiste vikide artiklitele saab viidata niimoodi: {{ENref|:en:Norges Bank|22.04.2009}}, kus viidatavaks artikliks on inglisviki artikkel Norges Bank 22. aprillist 2009 ja viide näeb välja nii:

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Norges Bank seisuga 22.04.2009.

Eesti (Nõukogude) Entsyklopeediale viitamine

muuda

Hiidlaste seltsid

muuda

Retoorikatermineid

muuda
  • anadiploos – fraasi viimase sõna kordumine järgmise fraasi algul
  • anafoor – kordus järjestikuste osalausete või värsside algul
  • antanaklaas – sama tüvi või sõna kordub erinevates, mõnikord isegi vastandlikes tähendustes; vrd paronomaasia, antistaas
  • antimetabool – sõnad korduvad muudetud järjekorras
  • antistaas – Repetition of a word in a different or contrary sense. Nt Richard II: "I wasted time and now doth time waste me" (Richard II, V, v) (Lanham 1991: 16)
  • diakoop – sõna või fraasi kordumine pärast ühte või mitut vahepealset sõna
  • epanalepsis – sama sõna esineb värsi algul ja lõpul
  • epifoor – lõpukordus, vrd anafoor, mesodiploos
  • epitseuksis – vahetult korduv üksus ("Emphatic repetition of a word with no other words between", Lanham 1991: 71), nt Poe "Bells"
  • homoioptooton ?korduvad sõnade muutelõpud
  • homoioteleuton ?korduvad sõnade muutelõpud
  • kaja
  • kalambuur
  • kiasm – nt "Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas?" ("Alternatiive", Alliksaar 1999: 97)
  • kontronüüm – üht ja sama sõna või fraasi võib tõlgendada mitmeti
  • mesodiploos – keskkordus, vrd anafoor, mesodiploos
  • parehees – järjestikku sõnade häälikukordus
  • paroimion – peaaegu kõik sõnad algavad ühe ja sama häälikuga ("A resolute Alliteration, in which every word in a phrase or sentence begins with the same letter", Lanham 1991: 109). Nt „Paar punaste pükstega poissi palusid: „Pai papa pane paadile purjed peale!“ Pai papa pani paadile purjed peale, paar punaste pükstega poissi purjetasid põhja poole Peipsit.“ (Viru-vinkel)
  • paronomaasia –
  • paronüümia – nt "tasandik tasane" (Alliksaar 1999: 84)
  • polüptooton – sama tüve kordumine eri sõnaliikides
  • polüsündeton – sidesõnade liiasus
  • rediif
  • sümplokk – "Repetition of one word or phrase at the beginning, and of another at the end, of successive clauses, sentences, or passages; a combination of Anaphora and Antistrophe" (Lanham 1991: 146); nt "Most true that I mus t fair Fidessa love,/ Most true that fair Fidessa cannot love." (samas)
  • tautofraas – mõte kordub samas sõnastuses

(Lotman, Lotman & Lotman 2023, K&K 10/2023)

Eesti tähtkujud

muuda
  • Suur Vanker[1]
  • Väike Vanker[2]
  • Vana Sõel ~ Pisukene Sõel ~ Moosese Sõel[3]
  • Uus Sõel ~ Suur Sõel ~ Jeesuse Sõel[4]
  • Koot ja Reha ~ Vardatähed ~ [Uued] Sauatähed ~ Ridatähed ~ Ojatähed ~ Odava[5] ~ Rootsi Odatähed[6]
    • Rootsi Varras[7]
  • Vanad Sauatähed[8]
  • Vanad Reinad[9]
  • Suur Rist[10]
    • Deeneb on Küünlakuutäht[11]
  • Väike Rist[12] ~ Noa laev[13] ~ Jeesuse Ristitähed[14]
  • Kuhjalava ~ Kuhjapesa ~ Taivatahr[15]
  • Jõulutähed[16]
  • Küünlapäevatähed[17]
  • Loogatähed ~ Vändatähed ~ Vastlatähed[18]
  • Piiriaed[19]
  • Sirkel[20]
  • Sirbitähed[21]
  • Kadri Sõel[22]

Jakob Hurt. 1899. Eesti astronomia. Jurjev: "Postimehe" – J. Tõnissoni'i – trükikoja kirjastus.

Kaitseliit

muuda

olen Kaitseliitu puutuvaid artikleid toimetanud, loonud ja täiendanud. lähem siht oleks tekitada artikkel iga malevkonna kohta. kaugemaks sihiks võib seada ära kirjeldada iga malevkonna ajalugu ja tekitada kõikide maleva- ja malevkonnapealike systeemne kronoloogia (ja siit edasi iga pealiku elulooartikkel, kus oleks kirjas teenistuskäik ja saatus).

Kaitseliidu malevkondade loend tahab täiendamist. tundub, et oma veerand 1990. aasta järgseid malevkondi ja kindlasti pooled sõjaeelsed on loendist puudu. praegu tegutsevate korralikku nimekirja pole kuskil näinud.

nii Teise ilmasõja eelse kui ka taastamisejärgse ajaloo juures võiks olla abiks ajakiri Kaitse Kodu!, mille digitaalseid numbreid on mõlemast perioodist võimalik võrgust leida.

abi oleks teretulnud. viited kasulikele allikatele eelkõige. samuti kuluksid ära pildid malevkondade symboolikaga.

olemas

muuda

teha ja pooleli

muuda
  • ltn Karl Tulmin. sellest midagi neutraalsemat kirjutada: "Punasaarlaste käe läbi sai surma vähemalt üks läänlane, kelle nimi on raiutud ka Vabadussõja mälestussambale. Selleks oli Saaremaa komandandiks määratud Luiste valla mees Karl Tulmin, kes Kuivastus mässajate poolt selja tagant maha lasti ning jää alla uputati. Enne seda oli Karl Tulmin tuntud kui Lääne kaitseliidu üks organiseerja. Lühikeseks ajaks määratud ka siinse KL ülemaks. Peale Vabadussõja lõppu arenes tegevus kaitseliidu jahisalkades, kuna omakaitse tegevus endisel kujul lõpetati ühiskonnas levima hakkava pahempoolsuse tõttu." — Talis Vare. Läänemaa Omakaitsest Läänemaa Kaitseliiduni. Läänemaa Muuseum. (Kasutatud 2. juunil 2010).
  • Mati Vendel ja Toomas Luik.
  • 1990.aasta tähtsamad sündmused Rapla maakonnas 12.aprill Rapla Kaiseliidu koosolekul asutatakse Harju malev, mille koosseisu kuulub Rapla maakonna malevkondi ühendav Rapla lipkond. Harju maleva pealikuks saab Manivalt Kasepõld, Rapla lipkonna pealikuks Valdo Jänes.

Muinasjutud

muuda

artiklisse "Muinasjututüüp" olen pannud yles rahvusvaheliselt levinud syžeede ATU tyybinumbreid ja eesti keeles tarvitatud tyybinimesid. loend pole veel kaugeltki täielik. olen algul täiesti välistanud varasemates (Aa & AT) numeratsioonis tärni või tärnidega tähistatud tyybid, millele pole hiljem muud tähistust antud, ning Eesti kohalikud tyybid.

pikema aja peale võiks tähtsamatest ja tuntumatest tyypidest teha kas või köntartiklid, kus on kirjas lisaks tyybinumbrile eesti keeles tyybiga tihemini seostatavaid pealkirju ja loetletud kirjasõna kaudu tuntumaid teisendeid, võimalusel ka link Eesti Rahvaluule Arhiivi yleskirjutusele. väga lihtsaid tyypide sisukirjeldusi saab tõlkida siitkaudu lingitud Antti Aarne "Verzeichnis der Märchentypenist" (FF Communications 3, Helsinki 1910, vaata näiteks siit Aa 301A kirjeldust).

tyybiartikleid olen teinud nii, et artikkel asub tyybinime all (nt "Lohetapja"), tyybinumbrid aga suunavad sellele (nt ATU 300). kui mõnest tyypi kuuluvast tekstist on eraldi artikkel, võiks see viidata tyybiartiklile (nt "Põhja konn"). samas võib mõnda sellist laiendada, kirjutades sinna sisse tyypi yldiselt iseloomustavat sisu ning juttu eesti kohalike variantide kohta (nt "Rapuntsel" jm Grimmide või Perrault' yksikute juttude kohta käivad artiklid — nende kõrvale pole tingimata kohe vaja tyybiartiklit).

Juhuslikke leide

muuda

Kalender ja mytoloogia

muuda

Pyhapaigad

muuda

Kasutaja:Ohpuu/Pyhapaigad

rahvausk

muuda

mida peaksin kõbima:

majandus

muuda

mõtteid

muuda

finantssektor

muuda

Investeerimispangad

Universaalpankade üksused: Bank of America Merrill Lynch · Barclays Capital · Citi Institutional Clients Group · Credit Suisse · Deutsche Bank Corporate and Investment Bank · J.P. Morgan & Co. (J.P. Morgan Cazenove) · UBS Investment Bank ·

BMO Capital Markets · BOC International · BNP Paribas Corporate and Investment Banking · CIBC World Markets · CITIC Securities · Commerzbank Corporates & Markets · Crédit Agricole Corporate and Investment Bank (CLSA) · Daiwa Securities SMBC · Harris Williams & Co. · Houlihan Lokey · HSBC Global Banking and Markets · ING Commercial Banking · KBC Bank · Mitsubishi UFJ Securities · Mizuho Corporate Bank · Morgan Keegan & Company · Nomura Securities · RBC Capital Markets · RBS Global Banking & Markets · Société Générale Corporate & Investment Bank · Standard Chartered · TD Securities · UniCredit Corporate & Investment Banking · Wells Fargo Securities

Iseseisvad investeerimispangad: Goldman Sachs · Morgan Stanley ·

The Blackstone Group · Brewin Dolphin · BTG Pactual · Centerview Partners · Close Brothers Group · Evercore Partners · FBR Capital Markets · Greenhill & Co. · Investec Bank · Jefferies & Co. · Keefe, Bruyette & Woods · Lazard · Macquarie Group · Mediobanca · Moelis & Company · N M Rothschild & Sons · Oppenheimer & Co. · Perella Weinberg Partners · Piper Jaffray · Raymond James · Renaissance Capital · ROTH Capital Partners · Sandler O'Neill and Partners · Stifel Nicolaus · Troika Dialog · William Blair & Company

aktsiad

systeemselt olulised pangad

muuda

systeemselt olulised pangad, nagu G20 Financial Stability Board neid ette kujutab:

  1. Dexia (de mortuis nil nisi bene)
  2. China: Bank of China
  3. Banque Populaire (FR)
  4. BNP Paribas (FR)
  5. Crédit Agricole (FR)
  6. Société Générale (FR)
  7. Commerzbank (DE)
  8. Deutsche Bank (DE)
  9. Unicredit (IT)
  10. Mitsubishi (JP, pikk nimi kindlasti vajalik)
  11. Mizuho (JP, pikk nimi kindlasti vajalik)
  12. Sumitomo Mitsui (JP, pikk nimi kindlasti vajalik)
  13. ING (NL)
  14. Santander (ES)
  15. Nordea (SE)
  16. Credit Suisse (CH)
  17. UBS (CH)
  18. Barclays (UK)
  19. HSBC (UK)
  20. Lloyds (UK)
  21. Royal Bank of Scotland (UK)
  22. Bank of America (US)
  23. Bank of New York Mellon (US)
  24. Citigroup (US)
  25. Goldman Sachs (US)
  26. JP Morgan (US)
  27. Morgan Stanley (US)
  28. State Street (US)
  29. Wells Fargo (US)

olulised ettevõtted

muuda

2007. aasta seisuga maailma mõjukamad ettevõtted selle järgi:

  1. Barclays plc
  2. Capital Group Companies Inc
  3. FMR Corporation
  4. AXA
  5. State Street Corporation
  6. JP Morgan Chase & Co
  7. Legal & General Group plc
  8. Vanguard Group Inc
  9. UBS AG
  10. Merrill Lynch & Co Inc
  11. Wellington Management Co LLP
  12. Deutsche Bank AG
  13. Franklin Resources Inc
  14. Credit Suisse Group
  15. Walton Enterprises LLC
  16. Bank of New York Mellon Corp
  17. Natixis
  18. Goldman Sachs Group Inc
  19. T Rowe Price Group Inc
  20. Legg Mason Inc
  21. Morgan Stanley
  22. Mitsubishi UFJ Financial Group Inc
  23. Northern Trust Corporation
  24. Société Générale
  25. Bank of America Corporation
  26. Lloyds TSB Group plc
  27. Invesco plc
  28. Allianz SE
  29. TIAA
  30. Old Mutual Public Limited Company
  31. Aviva plc
  32. Schroders plc
  33. Dodge & Cox
  34. Lehman Brothers Holdings Inc*
  35. Sun Life Financial Inc
  36. Standard Life plc
  37. CNCE
  38. Nomura Holdings Inc
  39. The Depository Trust Company
  40. Massachusetts Mutual Life Insurance
  41. ING Groep NV
  42. Brandes Investment Partners LP
  43. Unicredito Italiano SPA
  44. Deposit Insurance Corporation of Japan
  45. Vereniging Aegon
  46. BNP Paribas
  47. Affiliated Managers Group Inc
  48. Resona Holdings Inc
  49. Capital Group International Inc
  50. China Petrochemical Group Company

muu majandus

muuda

lihtsalt kustutamisest päästetud

muuda
  • Kasutaja:Ohpuu/Kergejõustiklaste loend
  • anonyymne muistend Äksi nõia kohta: Üks tuntumaid eesti nõidasid oli Äksi nõid 29. veebruar 1892 Peterburi – 1. juuli 1976 Kastre Äksi nõial oli haruldane anne, ta nägi kaugele, ilma, et ise näeks, näiteks kui ta käest küsiti mingi asja asukohta, ta ütles selle, Pärast seda käidi ta juures hukkunud inimesi otsimas. 6.08.2011.

Kihelkonnad ja vallad

muuda

Eesti poliitikud ja parteid

muuda

siitkaudu saab otsida inimeste kuulumist erakondadesse, yhtlasi saab synniaja teada.

parlamendierakondade juhatuste, volikogude ja võimalusel ka maakondlike organisatsioonide juhid võiksid minu meelest Vikipeedias olla artikliga esindatud. vallavanemad kah.

riigikogu liikmed enam-vähem vist juba on, aga nende juures tuleks märkida ära seos erakonna juhtorganitega. ehk see aitab veidi paremini mõista erakondade toimimist. näiteks Rain Rosimannus oli pikka aega Reformierakonna volikogu esimees, aga sellest mõjukast formaalsest positsioonist hoolimata kutsuti teda meedias Reformierakonna "halliks kardinaliks", justnagu tema mõju oleks puhtalt mitteformaalne.

  • Atonen Reformierakonna kriisitoimkonnast: vahel tuleb erakonnas teha otsuseid väga kiiresti ja sel juhul kutsub peaminister küsimuse arutamiseks kokku kõik ministrid, riigikogu fraktsiooni juhatuse ning volikogu juhi.

maavanemad

muuda

maavanemaid määratakse viimasel ajal ametisse poliitikute seast, kuid kohusetäitjad (tihti kuid järjest) on olnud pigem ametnikud. varem võisid maavanemad olla pigem ametniku kui poliitiku taustaga. see pilt vajab ka selgitamist.

enne sõda

muuda

Tiitlid

muuda
  • Liivimaa kuningas
  • Eestimaa hertsog
  • Haapsalu härra (ekslikult: krahv)
  • Kuressaare krahv
  • Pärnu krahv
  • Hiiumaa härra (rahvalaulus: isand)

krahvid

muuda
  • maakrahv = Landgraf
  • linnusekrahv = Burggraf
  • markkrahv = Markgraf
  • sadamakrahv = portgrave
  • vabakrahv = Freigraf
  • pfaltskrahv ~ palatiin ~ *paleekrahv ~ *lossikrahv = Pfalzgraf = comes palatinus
  • ??? = Gaugraf
  • ??? = Raugraf = comes hirsuti (suguvõsa)
  • riigikrahv = Reichsgraf
  • metsakrahv ~ *metskrahv = Wildgraf ~ Waldgraf = comes silvestris (suguvõsa)

Soome poliitikud ja erakonnad

muuda

Vikipeedia väikestes uurali keeltes

muuda

korjan siia lingid omaks tarbeks.

saami keeled

muuda

läänemeresoome keeled

muuda

obiugri keeled

muuda

samojeedi keeled

muuda

muid hõimuasju

muuda

seto ülebtsootskaq

muuda

EPLO-s panin sellise nimekirja kokku (vt artikli lõpp), võib olla vigane

Seto külad jms

muuda

turanizmus

muuda

puudu, kuid ajalooliselt ja intellektuaalselt huvitavad:

Abondolo uurali keelte kohta

muuda

"Uurali keeled" viitab Põhja-Euraasia kõige suuremale keelkonnale. Uurali keelkond koosneb vähemalt 30 keelest, mida räägitakse laial alal, mille läänepoolne piir jääb Norrasse ja Ungarisse ja idapoolne Taimõri poolsaarele ning Jenissei ja Obi jõgede äärde Lääne-Siberis.[24]

Uurali keeled erinevad märkimisväärselt teinetseisest, olles tüpoloogiliselt mitmekesised fonoloogia, morfoloogia ja isegi süntaksi poolest.[24]

Uurali keelte ürgkodu asukoht on teadmata, kuid tõenäoline ürgkodu oleks Daniel Abondolo hinnangul üsna suur ja hõredalt asustatud piirkond Uurali mäestiku lõunapoolse otsa läheduses.[24]

Uurali keelkonna sisemiste jagunemiste kohta pole täielikku selgust, kuid keeleteadlaste hulgas peaaegu üldiselt levinud arvamuse kohaselt oli esimene jagunemine samojeedi ja soome-ugri keelteks.[24]

Samojeedi keeli arvatakse põlvnevat osalt migratsiooni ja osalt keelelise ekspansiooni kaudu ida poole levinud Uurali algkeelest, mis selle leviku käigus omandas eripärased jooned ja eripärase sõnavara.[24]

Samojeedi algkeelt kõnelnud kogukond pidi Daniel Abondolo hinnangul olema väga väike ning tema hinnangul pole põhjust arvata, et see märkimisväärselt suurenes enne lahknemist, mis võis toimuda sajanditel vahetult enne Kristust.[24]

Juha Janhuneni järgi võib samojeedi ühissõnavaraks kindlalt pidada 650 juurmorfeemi, millest 150 on ühised uurali algkeelega. Selline soome-ugri ja samojeedi keelte ühise sõnavara võrdlemisi väike osatähtsus viitab Janhuneni hinnangul sellele, et Uurali keelte esialgne hargnemine soome-ugri ja samojeedi haruks võis toimuda kuus aastatuhandet tagasi või veel varem, arvestades algsamojeedi rahvastiku arvatavaid sotsioloogilisi ja demograafilisi omadusi ja sellest tulenevat võimalikku muutuste kiirust.[24]

viited

muuda
  1. ↑ Hurt lk 24-25
  2. ↑ Hurt lk 24-25
  3. ↑ Hurt lk 26
  4. ↑ Hurt lk 26
  5. ↑ Hurt lk 29
  6. ↑ Hurt lk 30
  7. ↑ Hurt lk 30
  8. ↑ Hurt lk 31
  9. ↑ Hurt lk 34
  10. ↑ Hurt lk 35
  11. ↑ Hurt lk 37
  12. ↑ Hurt lk 35
  13. ↑ Hurt lk 36
  14. ↑ Hurt lk 37
  15. ↑ Hurt lk 37
  16. ↑ Hurt lk 38
  17. ↑ Hurt lk 39
  18. ↑ Hurt lk 40-41
  19. ↑ Hurt lk 42
  20. ↑ Hurt lk 42
  21. ↑ Hurt lk 42
  22. ↑ Hurt lk 42
  23. ↑ Igor Taro. Värska sai üheks päevaks Setomaa pealinnaks. ERR Uudised, 4.08.2012
  24. ↑ 24,0 24,1 24,2 24,3 24,4 24,5 24,6 Daniel Abondolo. Introduction. Raamatus: Daniel Abondolo. The Uralic Languages. London: Routledge 1998, lk 1–42.

tähelepanuks endale

muuda

Fischmeistri mõis

muuda

(kaunite) kunstide asekantslerid

muuda

Reet Mikkel, Piret Lindpere, Ragnar Siil, Raul Oreškin, Hillar Sein, Taaniel Raudsepp

muu

muuda

milletaolisi võiks rohkem ja detailsemalt olla:

mida muidu peaks ajama:

märkimisi

muuda
 
Puhta vikipeedia auhind
Suure töö eest vikipeedia artiklite koristamisel. Sa ei ole üksi, aga meil on koos sinuga kergem.


  Põhjamaade kultuur ja pärand
Ergutusauhind Põhjamaade koostöö teemaliste artiklite võistlusel kultuuri ja pärandi kategoorias. Adeliine 21. mai 2011, kell 00:20 (EEST)
Puhta vikipeedia auhind
  
Tänan usaldusväärse töö eest. Taivo 14. jaanuar 2012, kell 19:48 (EET)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja:Ohpuu&oldid=6647419"