Kasutaja:Ohpuu/Karusepäev

Hans Anton Schults:

  • Karuse ehk Mareti pää on Karu sündimise pääv. Karu on vanal aal inimene old. Ta on sündimisest soati karune või karvane old ja on talle nimi "Maret" pandud. Ta ei ole inimeste hulgas julend elada ja läind metsa elama ja on loanes poolalasti eland. Sest on karu sugu metsa kasvand, enne põle karusid old. Sellepärast on Karul inimese moodi käppad ja jalad. Nanda on Karusepäävale nimi tuld. (H II 39, 154 (263) < Koeru (1891))[1]
  • Vana rahvas hüidis ikke Heina kuud "Karuse kuuks". Sest et Karu sel kuul on sündinud. (H II 40, 24 (1238) < Koeru (1892))[2]

Mall Hiiemäe:

  • Huvipakkuv on M. J. Eiseni (1920: 96) mööndus: "Nagu näha, on meil karu lohemao asemele astunud." K. Vilkuna interpretatsioonis on see saanud toimuda nii, et võidetav draakon pühapiltidel on eestlastel assotsieerunud kujutelmaga karust, samuti kui hargitaoline rist püha Margareeta käes on soomlastel transformeerunud heinateo algust märkivaks heinahargiks või rehaks. O. Loorits (1951: 331) on oletanud, et karuse tuleneb sõnast karvane, mis omakorda on karu eufemism.[3][4]
  • Usuti, et selle päeva kesakünd hävitab rukkiussi. Komme lokaliseerub Läänemaale ja läänesaartele nimetustega karusekünd (Keila, Juuru, Noarootsi, Martna, Ridala, Hanila), ussimullakünd (Kullamaa), ussikünd (Martna, Ridala), korduskünd (Martna, Hanila), vahekünd (Muhu). /---/ Soomlastel on kuulunud maretapäevase heinateo alguse juurde rituaalne napsuvõtmine nimetusega madontappajaiset. Kiriku propageeritav kujutelm pühast Margareetast sümboolse võidetud lohemaoga pidanuks sellises kontekstis igatahes olema rahvale üsna vastuvõetav. Kui arvesse võtta, et XIII sajandi teisel poolel rajati püha Margareeta kirik karusekünni levikuala kesksesse piirkonda, mis hiljem sai Karuse kihelkonna nime, tundub tõenäoline ka karusepäeva nimetuse ja toponüümi lähtumine ühest sõnatüvest.[5]
  • Asjaolu, et karusepäeva kombestiku erinevus teistest kesksuve tähtpäevadest seisab maapinna ettevalmistamises, suunab veel ühe, märksa usutavama sõnatähenduse juurde. A. Saareste sõnaraamat (1962: 370, 349) annab karust kündma tähenduseks 'sööti, karet kündma, põldu esimest korda enne külvamist kündma', murdeti märgivad söödimaad karus ja kargemaa. Niisiis võib tuletuskäik olla hoopis karus < karuse. Päeva nimetuse väljakujunemine võiks seega olla seotud külvikordade kasutuselevõtuga talirukki kasvatamisel.[6]

Kirjandus muuda

  • Matthias Johann Eisen. 1920. Eesti uuem mütoloogia. Eesti mütoloogia II. Tallinn: K./Ü. Rahvaülikool.
  • Loorits, Oskar. 1949-1957. Grundzüge des estnischen Volksglaubens. I: 1949; II: 1951; III: 1957. Lund: Kungl. Gustav Adolfs Akademien för folklivsforskning.
  • Vilkuna, Kustaa. 1961. Wochenrechnung und Teilung des Jahres in zwei oder vier Teile. Finnisch-ugrische Forschungen XXXIV. Helsinki: Société Finno-Ougrienne.
  • Vilkuna, Kustaa. 1982. Vuotuinen ajantieto. Vanhoista merkkipäivistä sekä kansanomaisesta talous- ja sääkalenterista enteineen. Helsinki: Kustannus-osakeyhtiö Otava.

Viited muuda

  1. Mall Hiiemäe. Pühad ja argised ajad rahvakalendris. Tallinn, Varrak 2010, lk 223.
  2. Mall Hiiemäe. Pühad ja argised ajad rahvakalendris. Tallinn, Varrak 2010, lk 223.
  3. Mall Hiiemäe. Pühad ja argised ajad rahvakalendris. Tallinn, Varrak 2010, lk 224.
  4. Vilkuna 1961: 63-65; 75-77
  5. Mall Hiiemäe. Pühad ja argised ajad rahvakalendris. Tallinn, Varrak 2010, lk 224-226.
  6. Mall Hiiemäe. Pühad ja argised ajad rahvakalendris. Tallinn, Varrak 2010, lk 226.