Goldman Sachs

Goldman Sachs Group on Ameerika Ühendriikide investeerimispank.

Goldman Sachs tegutseb üleilmselt investeerimispanganduse ja väärtpaberite vahenduse, investeeringute juhtimise ja muude finantsteenuste valdkonnas, teenindades peamiselt institutsionaalseid kliente.

Ettevõtte asutas 1869. aastal saksa immigrant Marcus Goldman. 1882. aastal kaasas Goldman ärisse oma väimehe Samuel Sachsi, ettevõtte nimeks sai Goldman Sachs & Co.

Goldman Sachsi aktsiad on noteeritud 1999. aastast alates New Yorgi börsil (aktsia sümbol on GS).

Goldman Sachsi tegevjuht on David Solomon. Ettevõtte peakorter asub New Yorgis Manhattanil.

Eestis tegutsevad piiriüleste pangateenuste pakkujatena Saksamaal registreeritud Goldman, Sachs & Co. oHG^[1], Suurbritannias registreeritud Goldman Sachs International Bank^[2] ja Iirimaal registreeritud Goldman Sachs Bank (Europe) Plc^[3].

Pangas on töötanud Robert Rubin ja Henry Paulson, kellest mõlemast sai Ameerika Ühendriikide rahandusminister, vastavalt Bill Clintoni ja George W. Bushi valitsuses. Samuti on pangas töötanud hilisem Euroopa Keskpanga president Mario Draghi.

Aastal 2001 võttis toonane Goldman Sachsi ökonomist ja hilisem investeerimispangale kuuluva varahaldusettevõtte Goldman Sachs Asset Management nõukogu esimees Jim O'Neill kasutusele mõiste BRIC, mis tähistab nelja kiiresti arenevat ja maailmamajanduses oma mõju suurendavat riiki – Brasiiliat, Venemaad, Indiat ja Hiinat.

Süüdistused seoses 2008. aasta finantskriisiga

Goldman Sachsi on süüdistatud 2008. aasta finantskriisi tekkimisele kaasa aitamises. Senati uurimiskomisjoni aruande kohaselt võimendas ettevõte aastatel 2004–2007 kinnisvarabuumi, pakkides riskantsed (sub-prime) kinnisvaralaenud võlakirjadesse, mis 2007. aastal omakorda tuletisväärtpaberitesse pakendati. Seejärel panustas Goldman Sachs väärtpaberite langusele, informeerimata üldsust oma lühikesest positsioonist ja müües riskantsed kinnisvaratehingud oma klientidele. 2010. aasta aprillis kaebas USA finantsjärelevalve SEC Goldman Sachsi investeerimispettuse süüdistusega kohtusse, kuna ettevõte võimaldas oma riskifondil panustada selliste varade langusele, mida ettevõte samas oma klientidele müüs.^[4] Goldman Sachs saavutas SECiga kokkuleppe ja nõustus maksma 550 miljonit dollarit.

Finantskriisi ajal sattus raskustesse ka Goldman Sachs ja 2008. aasta viimases kvartalis teenis pank esimest korda börsile minekust saadik kahjumit. Juba järgmises kvartalis oli pank taas kasumis. 2008. aasta sügisel andis Ameerika Ühendriikide rahandusministeerium pangale 10 miljardi dollari suuruse laenu, mis maksti tagasi järgmise aasta juunis.

Viited

↑ Piiriülesed pangateenuse pakkujad: Goldman, Sachs & Co. oHG. Finantsinspektsiooni koduleht. (Kasutatud 24. jaanuaril 2011.)
↑ Piiriülesed pangateenuse pakkujad: Goldman Sachs International Bank. Finantsinspektsiooni kodulet. (Kasutatud 24. jaanuaril 2011.)
↑ Piiriülesed pangateenuse pakkujad: Goldman Sachs Bank (Europe) Plc. Finantsinspektsiooni koduleht. (Kasutatud 24. jaanuaril 2011.)
↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. juuli 2011. Vaadatud 28. juuli 2011.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Kirjandus

William Cohan. Money and Power: How Goldman Sachs Came to Rule the World. Doubleday & Allen Lane 2011. 672 lk.

Välislingid

Ettevõtte veebileht

[1] Piiriülesed pangateenuse pakkujad: Goldman, Sachs & Co. oHG. Finantsinspektsiooni koduleht. (Kasutatud 24. jaanuaril 2011.)

[2] Piiriülesed pangateenuse pakkujad: Goldman Sachs International Bank. Finantsinspektsiooni kodulet. (Kasutatud 24. jaanuaril 2011.)

[3] Piiriülesed pangateenuse pakkujad: Goldman Sachs Bank (Europe) Plc. Finantsinspektsiooni koduleht. (Kasutatud 24. jaanuaril 2011.)

[4] "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. juuli 2011. Vaadatud 28. juuli 2011.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]

[2]

[3]

[4]