Kasutaja:Ohpuu/Pyhapaigad

hiisi olevat yle Eesti ~550, looduslikke pyhapaiku kirjalike ja arhiiviallikate järgi 2800, kokku tõenäoliselt 4000 kanti. arvust jäävad välja 750 väikeselohulist kultusekivi, mille pyhapaigana kasutamise kohta elavast mälust pärinevaid andmeid pole.

oleks selle teema peale neli-viis aktiivset kasutajat, kes iga nädal midagi kirjutaksid-toimetaksid, võiks looduslike pühapaikade vikiprojekt edeneda. kui tahad olla yks neist, pane oma kasutajanimi viidatud lehel kirja. võid ka minu arutelus endast teada anda.

osa nendest paikadest võiks Vikipeedias ka vanade looduslike pyhapaikadena yles lugeda, et oleks selge, millest täpselt on jutt. yritan siia korjata nende paikade loendi alustuse ja mustandi vanade maakondade kaupa, enne kui järjekordseid poolikuid artikleid tegema hakkan. kõiki yles lugeda pole kohe vast vaja, aga piisaks paarisajast. vähemalt kõik juba praegu mingi riikliku kaitse all olevad võiksid olla artikliga esindatud.

igatahes on siit lehelt edasi kättesaadav hulk infot Maavalla Koja kodulehelt, mida annaks systematiseerida ja vikindada. siin on yks teejuht, mis konkreetseid kohti yles loeb.

muinsuskaitsealuseid, täpsemalt arheoloogiamälestisi: "Kultuurimälestiseks tunnistamine", Kultuuriministri 1. septembri 1997. a. määrus nr. 59

Muinsuskaitsealused pyhapaigad -- loend pyhapaikade arengukava lisast.

järgnevas olen yritanud alustada märksõnastikku ehk nimekirja nendest pyhapaikadest, millest artikli kirjutada võiks. tegu on musta ja osalt kindlasti aegunud töömaterjaliga põhiliselt omaks tarbeks, aga kui keegi teine leiab sellest tulu olevat, on ka hea.

kõiksugu allikate hyperlinkide ja raamatu- ning artikliviidete kogu kolis eraldi bibliograafialehele, sest sinna saan korjata kõiki mulle vajalikke bibliokirjeid.

Yldartiklid muuda

koopad-põrgud muuda

Helme koopad ~ Helme Põrgu, Tori põrgu. kindlasti on neid veel. praegu on pyhapaikadeks liigitamata, kuna ma pole pärimuse jäädvustusi kontrollinud ega otsustanud, kas kvalifitseeruvad.

hiiekoerad muuda

Looritsal on laul

liigitamata muuda

Harjumaa muuda

Hageri kihelkond muuda

Saku valla kultuurimälestiste loend

Jõelähtme kihelkond muuda

Keila kihelkond muuda

Kuusalu kihelkond muuda

Kose kihelkond muuda

Kose valla kaitstavad looduse yksikobjektid muuda

kontrollida pyhapaiksust

Rapla kihelkond muuda

Jüri kihelkond muuda

Saku valla kultuurimälestiste loend

Juuru kihelkond muuda

Järvamaa muuda

raamat "Arad veed ja salateed" annab ylevaate Järva kohapärimusest, asjalik allikas.

Virumaa muuda

Ahto Kaasik loeb koguteoses "Virumaa" yles 108 paika Virumaal. neist enim ehk 17 Mahu kihelkonnas ja vähim ehk neli ysna suures Iisaku kihelkonnas.

Jõhvi kihelkond muuda

Väike-Maarja kihelkond muuda

Haljala kihelkond muuda

Lüganuse kihelkond muuda

Mahu ~ Viru-Nigula kihelkond muuda

Simuna kihelkond muuda

Iisaku kihelkond muuda

Vaivara kihelkond muuda

  • Meriküla mänd ~ Meriküla Musumänd. ilmselt Vaivara khk, Kpuu lk 112
  • Hiiemetsa kyla artikkel pakub hiiemäge ja kahte ohvrikivi
  • Udria kyla artikkel ohvrikivi

Põhja-Tartumaa muuda

  • Laiuse Siniallikas, Kpuu lk 132–133
  • Rannamõisa tamm, Kpuu lk 116; EELIS; keskkonnaregister. teisi nimesid: Tuhandeaastane tamm; Rannaküla tamm; Rannamõisa tamm; Ranna ohvritamm; Kodavere tamm; Rootsiaegne tamm

Viljandimaa põhjapoolne ots muuda

Läänemaa muuda

Maavalla Koja kodulehekyljel on Jaan Jungi kogutud Läänemaa teated

Tarmo Õuemaa. Intervjuu Mari-Ann Remmeliga: Matsalus on olnud palju ravikive ja Rootsi kuninga hauakohti Läänlane (portaal), 3.02.2014

muistendiga seotud, vist mitte pyhapuu muuda

Hiiumaa muuda

Saaremaa muuda

Saaremaa ja Muhumaa pyhapaigad arhiiviallikate põhjal kihekonniti.

Muhumaa muuda

Pärnumaa muuda

Pärnu-Jaagupi kihelkond muuda

  • nood kolm isikunimedega rändavat puud: on looduskaitse all; "Hiie asemes" mitu teksti

Lõuna-Tartumaa muuda

  • Pühajärv. Otepää kihelkond. Otepää Pühajärv, Kpuu lk 172–173
  • Ahja Suur ja Väike Taevaskoda – Kpuu, lk 16–19

Võrumaa muuda

Kanepi kihelkonna loend Maavalla Kojalt.

Setomaa muuda

Mulgimaa muuda

  • Helme koopad, arstiallikas ja orjakivi – Kpuu, lk 28–29
  • Annemägi Mulgimaal Lilli (Karksi) kylas – Kpuu, lk 32–33

nimekiri Hiite Maja SA andmekogust muuda

ehk siit seisuga 7 sydakuud 10227 (7.1.2014), täiesti töötlemata. "vald" on järgnevas loetelus läbivalt vale, õige on "kihelkond" (nagu täpsemal vaatlusel peagi selgub). viga tuleneb viidatud tabeli ebatäpsusest, kus kihelkonnaveeru päises on "omavalitsus". siin parandama ei hakka, sest see on must töömaterjal.

uued, teada ajal asutatud pyhapaigad muuda

vrd Hobsbawmi "leiutatud traditsiooni" käsitus. eraldi kategooriana mõttekas selle poolest, et ylalpoolsed jagunevad vanu kultuuripiirkondi pidi (lõunaeesti, saared ja lääs, põhjaeesti) ja on seletatavad kohalike traditsioonide kaudu (nt ristipuude levinemus lõunaeesti aladel, samas kui mujal välja surnud; hiis-sõna põhjaeestilisus; Läänemaa ja Muhumaa arstikivide traditsioon; lõunaeesti yksikud vs põhjaeesti salud), aga uuemad lähtuvad eesti yhisest kultuurist, mis asutati 19. aastasajal. või siis mõnest hoopis teisest traditsioonist.

  • Jüriöö park, Tallinn: "Jüriöö park on ajalooline paik, kus tähistatakse mitmeid eesti traditsioone ja tähtpäevi. Suurematel üritustel mängib sõjaväeorkester ja üles on rivistatud auvahtkond, vabaduselõke süüdatakse aupaukude saatel. Järgides esimese Eesti vabariigi ajal kavandatut, on taastatud lisaks pidulike sündmuste tähistamisele ka tammede istutamise traditsioon. Pargis on mälestusmärgid, tähistamaks etappe meie ajaloost: maasse löödud mõõk ja mälestuskivi Jüriöö ülestõusu mälestuseks, Vabadussõja ja Teise maailmasõja monumendid." (Toomas Must, MTÜ Jüriöö Park, igas nende pressiteates)
  • Vabaduse hiis, Loo küla Jõelähtme khk.
  • Kassinurme hiis, Kpuu lk 134
  • ohvrikivi Tartu Toomemäel, Kpuu lk 174–175

Jaapan muuda

järgnevad märkmed pärinevad sellisest pildiraamatu moodi trykiallikast (jaapanikeelses tiitlis pole ma kuigi kindel, sest transkribeerida õieti ei oska):

  • Yoneo Okada (chief of the Research Division of the Jinja Honcho) & Sadatoshi Ujitoko (his assistant). Nihon no jinja yo matsuri. Shinto shrines and festivals. Jinja Honcho / The Association of Shinto Shrines, Kokugakuin ? ? ? / Kokugakuin University, Nihon ? ? ? ? ? / Institute for Japanese Culture and Classics. August 1958.

raamatus näidatakse pilte 179 eriti esinduslikust shinto pyhamust.

pikki vokaale ei ole ma nimedes kuskil märkinud.

pyhad mäed muuda

  • Tohoku piirkond, Aomori: Iwaki (Iwaki-san jinja), asutatud 782, piirkonna suur pyhamu (nr 5-1)
  • Kanto piirkond, Fukushima: Futara (Futara-san jinja). Futara mäge austatakse kui pyha mäge, siin elab jumal, kes piirkonna edenemist aitab. piirkond võib olla "land of Shimotsuke" (25-1)
  • Kanto, Ibaragi: Tsukuba (Tsukuba-san jinja). põhiline pyhamu mäe tipul, kus selle piirkonna jumal on muistsetest aegadest elanud (35-1)
  • Kanto, Saitama: Mitsumine (Mitsumine jinja). asutatud Mitsumine mäe tippu, et paluda rahu ja turvalisust Jaapani idaosale (nr 43-1)
  • Kanto, Kanagawa: Hakone jinja. siin elab Hakone mäe jumal. (nr 61-1)
  • Kanto, Kanagawa: Oyama Afuri jinja. siin on Oyama mäe otsas elav jumal (nr 66-1)
  • Chubu piirkond, Yamanashi: Sengen jinja. Fuji mäe otsas elava jumala auks (nr 67-1)
  • Chubu piirkond, Yamanashi: Omuro segen jinja. Fuji mäe põhjanõlval elava jumala auks (nr 68-1)
  • Chubu piirkond, Yamanashi: Fuji-san hongu sengen jinja. Fuji mäel elava jumala auks (nr 70-1)
  • Chubu piirkond, Gifu: To-gakushi jinja. To-gakushi mäel on sisemine pyhamu ja keskpyhamu (inner shrine, center shrine) (nr 92-1)
  • Chubu piirkond, Ishikawa: Shira-yama-hime jinja. Siin elab Ishikawa prefektuuri Haku-san'i mäe jumal. kõigi Haku-san'i pyhamute emapyhamu (nr 100-1)
  • Kinki piirkond, Wakayama: Kumano Nachi jinja. Kumano jumala pyhamu, tema elab Nachi mäel (nr 119-1). talitus: rongkäik 14. juulil Hitaki jinja'sse, mis on Hachi kosk (nr 119-2)
  • Kinki piirkond, Shiga: Hie taisha. peale Hiei mäe jumala elavad siin Otsukyo kaitsejumalad (nr 122-1)
  • Kinki piirkond, Kyoto: Kamo mi-oya jinja pyhamus, mis on Heian'i palee kaitsejumala pyhamu, peetakse 12. mail talitust nimega Mikage matsuri, milles kutsutakse jumal alla Mikage-yama kynkalt, mis on jumala mälestusele pyhitsetud (nr 126-1, 126-2)
  • Kinki piirkond, Nara: O-miwa jinja. Miwa mäge austatakse pyha mäena (nr 150-1)
  • Chugoku piirkond, Tottori: O-kami-yama jinja. Mäge austati muistsetest aegadest peale jumala asupaigana, pyhamu on ehitatud selle usu põhjal (nr 174-1)
    • Kyushu piirkond, Kumamoto: Aso jinja. Asub Aso mäe jalamil. sisemine pyhamu (ingl Inner Shrine, jp Oku-miya) asub mäetipul (nr 243-1)
  • Kyushu piirkond, Miyazaki: Kirisima jingu. Pyhamu koliti praegusesse asukohta aastal 1485 oma esialgsest asupaigast Takachiho mäelt, mis on mytoloogias kuulus (nr 250-1)

pyha koobas muuda

  • Kyushu piirkond, Miyazaki: Udo jingu. Pyhitsetud esimese keisri Jimmu isale. Asub koopas, kus legendi järgi jumalus (keisriisa? - OH) syndis (nr 248-1)

pyha mets muuda

  • Chubu piirkond, Gifu: Suwa Taisha, paljude Suwa pyhamute emapyhamu. talitus: On-bashira sai — pyhad ridvad (ingl poles), mis kord nelja aasta jooksul pystitatakse templi või pyhamu nelja nurka, võetakse pyhast metsast (nr 90-2)