Ava peamenüü

Johannes Soodla VR II/2 ja VR II/3 (14. jaanuar 1897 Kudina vald, Liivimaa16. mai 1965 Goslar, Saksamaa LV) oli Venemaa, Eesti ja Saksamaa sõjaväes teeninud eesti sõjaväelane.

Johannes Soodla
Sündinud 14. jaanuar 1897
Kudina vald, Liivimaa
Surnud 16. mai 1965
Goslar, Saksamaa LV
Auaste Kindralmajor (Brigadeführer)
Autasud Georgi risti IV järk loorberioksaga
Vabadusristi II liigi 2. järk
Vabadusristi II liigi 3. järk
Karutapja ordeni III klass
Kotkaristi V klass mõõkadega (1929)
Kotkaristi III klassi teenetemärk (1936)
II klassi Raudrist (1944)
Eesti Vabadussõja mälestusmärk haavatulindiga

Sisukord

EluluguRedigeeri

Johannes Soodla alustas sõjaväeteenistust 1916. aastast mobiliseerituna Venemaa Keiserlikus armees, läbis Gattšina lipnikekooli ja osales Esimese maailmasõja lahingutes. Vapruse eest anti talle Püha Georgi ordeni IV järk. Sõjategevuse käigus langes sakslaste kätte vangi ja vabanes sõjavangist alles 1918. aastal.

Eesti Vabadussõjas osales ta alates 25. detsembrist 1918 Julius Kuperjanovi juhitava partisanide pataljoni ja Kuperjanovi Partisanide polgu koosseisus. Vabadussõja kestel teenis ta kompanii- ja pataljoniülemana ning rügemendiülema abina, osaledes kõigis olulisemates Vabadussõja lahingutes. Osales 14.–20. oktoobrini 1919 Vene Loodearmee Petrogradi vallutamise operatsiooni toetuseks teostatud Krasnaja Gorka operatsioonil (nn 2. Krasnaja Gorka operatsioon, sest esimene oli teostatud sama aasta suvel ning siis õnnestus Krasnaja Gorka kindlus ka vallutada) juhtides Kuperjanovi pataljoni kahest roodust koosnevat "lahingugruppi". Ülendati 26. veebruaril 1920 alamleitnandist leitnandiks vanusega 9. juuli 1919.

Hiljem õppis ta aastatel 19251927 kõrgemas sõjakoolis ja teenis juhtivatel kohtadel Eesti kaitseväes. Nii oli ta alates 1934. aastast Tartu sõjaväeringkonna staabiülem, 1936. aastal Kaitsevägede Staabi 1. osakonna ülema kohusetäitja, kolonelleitnant ja alates maist 1939 sõjavägede staabi käsundusohvitser.

Teine maailmasõdaRedigeeri

Õppinud lühikest aega Prantsusmaa kõrgemas sõjakoolis, pöördus ta 1939. aasta septembris seoses Teise maailmasõja puhkemisega Eestisse tagasi ja nimetati Eesti kõrgema sõjakooli ülemaks. Nõukogude võim vabastas ta ametist 1. jaanuaril 1941. Pärast teenistusest vabastamist asus Soodla veebruaris 1941 ümberasujana Saksamaale (kuna abikaasa Irenel oli saksa verd), kust naasis suvel 1941 koos Saksa vägedega. Algul töötas ta Eesti Omavalitsuse Raudteevalitsuse direktorina.

Eesti Omavalitsuse Politsei ja Omakaitse Valitsuse juhatajaRedigeeri

Juba 22. septembril 1941 nimetas Eesti Omavalitsuse sisedirektor Oskar Angelus Soodla Politsei ja Omakaitse Valitsuse juhatajaks. Alates 28. septembrist juhtis ta nende ametkondade koordineerimiseks loodud Politsei ja Omakaitse Valitsuse tööd.

Eesti Leegioni kindralinspektorRedigeeri

Suvel 1943 anti Soodlale esialgu Oberführeri auaste ja ta ülendati Eesti SS-leegioni Eesti SS-leegioni Kindralinspektuuri kindralinspektoriks[1].

1944. aastal anti talle Saksa väejuhatuse poolt Brigadeführeri (kindralmajori) auaste, millega temast sai ainus eestlane, kes Saksamaa teenistuses nii kõrge aukraadi on välja teeninud.

3. septembril 1944 anti kindralinspektor SS-Oberführer J. Soodlale ja Omakaitse komandörile kindral Arnold Sinkale üle 2. klassi Raudrist. Mõlemad olid eelmistel päevadel paistnud silma isikliku tublidusega[2].

Pärast Teist maailmasõdaRedigeeri

J. Soodla taandus koos Saksa armeega 1944. aastal Saksamaale, elas pärast Teise maailmasõja lõppu vahepeal ka Itaalias ja Ameerika Ühendriikides. Aastatel 19511959 oli ta Triestes tegutsenud Ülemaailmse Kirikute Nõukogu kutsekooli direktor. Ta osales ka 1. märtsil 1953 eksiilis kokku tulnud Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu tegevuses.

IsiklikkuRedigeeri

Johannes Soodla oli kaks korda abielus. Tema esimene abikaasa oli Anna Marie (neiuna Kuusik). Nad laulatati 19. augustil 1922 Tartu Peetri kirikus, nende kaksikud tütred surid kolme päeva vanuselt. Abikaasa vend Paul Voldemar Kuusik oli Maarja-Magdaleena ja Türi Püha Martini koguduse õpetaja, abikaasa õe Adele Hilda abikaasa oli Keila Miikaeli koguduse õpetaja Ado Köögardal. Tema teine abikaasa Irene Erika Förster (neiuna Heimberg) oli pärit eesti-saksa-rootsi segaperekonnast; abikaasal oli esimesest abielust poeg Horst Förster.

ViitedRedigeeri

  1. Hjalmar Mäe, Kuidas kõik teostus: minu mälestusi, Stockholm 1993; Tallinn 2005, ISBN 9949-13-038-7
  2. Raudrist oberführer Soodlale ja kolonel Sinkale. Ajaleht "Meie Maa", 12. september 1944, nr 106, lk 1

KirjandusRedigeeri

  • Jaak Pihlak, "Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad". Jaak Pihlak ja Viljandi Muuseum, 2010, lk 205-206
  • Rauno Võsaste, "Johannes Soodla: VR II/2, II/3 Relva-SSi kindral". Tallinn: Grenader Grupp, 2013.