Ava peamenüü

EluluguRedigeeri

Arnold Sinka õppis Käru Algkoolis, Barclay de Tolli nimelises Linnakoolis Viljandis ja Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis.

Arnold Sinka astus Venemaa keisririigi sõjaväkke, 1916. aastal lõpetas ta Gattšina allohvitseride kooli.

Teenistus Eesti VabariigisRedigeeri

Vabadussõjas teenis ta Kuperjanovi Partisanide polgus rooduülemana[3], ülendati 26. veebruaril 1920 lipnikust alamleitnandiks seoses vanusega 11. juulil 1917.

1929. aastal lõpetas Sinka Soome sõjaväeakadeemia ning oli aastatel 19291935 Eesti Sõjavägede kindralstaabi 2. osakonna ja Sõjavägede Staabi II osakonna A-jaoskonna ülem.

15. juunil 1935 määrati ta sõjaväeatašeeks Nõukogude Liitu[4].

Aastatel 1940–1941 oli ta 10. Üksiku Jalaväepataljoni ülem.

Teises maailmasõjasRedigeeri

1943. aastal määrati ta Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Omakaitse Peavalitsuse peainspektoriks[5]Teise maailmasõja ajal saavutas ta Standartenführeri auastme.

3. septembril 1944 anti kindral-inspektor SS-Oberführer Johannes Soodlale ja Omakaitse komandörile kindral Arnold Sinkale üle 2. klassi Raudrist. Mõlemad olid eelmistel päevadel paistnud silma isikliku tublidusega.[6].

Arnold Sinka lahkus koos Saksa vägedega 1944. aastal Eestist.

Aastatel 1948–1986 elas ta Austraalias.

Arnold Sinka oli abielus Anna Sinkaga (sündinud Mölder, 30. juuli 1899 Viljandi – 25. aprill 1958 Sydney).

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri