Ado Köögardal

Ado Köögardal (9. jaanuar 1891 Naanu talu, Karula vald – 16. aprill 1957 Keila) oli eesti vaimulik.

Ta õppis aastatel 1910–1911 Tartu ülikooli ajaloo-keele- ja 1912–1916 usuteaduskonnas, ordineeriti 9. septembril 1917. Ta oli Fraternitas Estica vilistlane.

Ado Köögardal oli Oudova linna ja maakonna eesti koguduste õpetaja 1918–1919, Kanepi Jaani koguduse õpetaja 1919–1921, Urvaste Püha Urbanuse koguduse asetäitja õpetaja 1920–1921, Keila Miikaeli koguduse õpetaja 1921–1957. 1935. aastast oli ta Lääne-Harju praostkonna praost. Köögardal tegutses ka Valga, Tartu ja Tallinna koolides usuõpetajana.

Perekond

Ado Köögardal abiellus 26. märtsil (vkj 13. märtsil) 1915 Adele Hilda Kuusikuga (24. detsember 1892 Tartu – 14. aprill 1972 Tallinn). Abielust sündisid poeg ja kaks tütart. Tema naisevend oli Türi Püha Martini koguduse õpetaja Paul Voldemar Kuusik, tema kälimees oli kolonel Johannes Soodla. Lapselaps on Loomingu Raamatukogu toimetaja Anu Saluäär, tema tütar on arheoloog Ulla Kadakas. Ado Köögardal on maetud Keila kirikuaeda oma noorelt surnud tütre kõrvale.

Ilukirjandus

Ado Köögardal kirjutas lastejutte ajakirjale Laste Rõõm ning romaani kirikuõpetaja elust "Rahula kirikla" (pseudonüüm A. Kaskemäe).. 1924 ilmus õhuke raamat “Keila kihelkonnaloost”, mis annab hea ülevaate Keilast, kirikust, kirikuaiast, kogudusest, Rannamõisa abikirikust jms.

Ta pidas aastakümneid (1910–1951) päevikut, kus lisaks kirikuloole on ka ajaloolist, kultuuriloolist ja elu-olulist ainest. Päevaraamatuid aastaist 1924–1930 saab lugeda Harjumaa muuseumi kodulehelt. 2019. aasta sügisel ilmus Harjumaa muuseumi väljaandel raamatuna "Köögardal 1944", 2020. aasta sügisel "Köögardal 1945" ja 2022. aasta alguses "Ado Köögardali päevaraamat 1949".

Tunnustus

• 1940 Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk (21. veebruaril 1940)

Välislingid

• Elulugu
• Keila kirikuõpetaja Ado Köögardali näituse kataloog
• Ado Köögardal Eesti biograafilises andmebaasis ISIK