Voldemar Karl Koht
|
See artikkel on sõjaväelasest; ajakirjaniku kohta vaata Voldemar Koch (ajakirjanik) |
Voldemar Karl Koht VR II/3 (kuni 1940 Voldemar Karl Koch; 21. veebruar 1893 Vao vald, Virumaa – 2. september 1942 Norilsk) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1936).
| Voldemar Karl Koht | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
21. veebruar 1893 Vao vald, Eesti |
| Surmaaeg |
2. september 1942 Norilsk, Venemaa |
| Teenistus |
Venemaa keisririigi armee Eesti Rahvavägi |
| Auaste | Kolonel |
| Juhtinud | Soomusrongirügement |
| Sõjad/lahingud |
Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda |
| Autasud |
Vabadusrist II/3 Kotkaristi III klass Püha Anna ordeni II, III ja IV järk Püha Stanislavi ordeni II ja III järk |
Elulugu
muudaSündis 21. veebruaril 1893 Virumaal Vao vallas, tollane perekonnanimi oli Koch.[1] Omandas üldhariduse Tartu Aleksandri Gümnaasiumis, kus lõpetas C-klassi.[2] Õppis ohvitseriks Pihkva ohvitseride koolis just Esimese maailmasõja eel,[1] 1913–1914. Ohvitseriks lipniku auastmesse ülendati 13. juunil (vkj 1. juunil) 1914.[2] Võitles Esimeses maailmasõjas 95. Krasnojarski jalaväepolgu koosseisus sakslaste vastu, saades haavata ja põrutada.[2]
Eesti Vabadussõja alul teenis 5. jalaväepolgus nooremohvitserina,[2] kus taganemise ajal 1918. aasta detsembris degradeeriti reameheks.[3][1] Komandeeriti 1. jaanuaril 1919 "iseäralises komandirovkas" 2. Jalaväerügementi.[4] Tõsteti 25. septembril 1919 vahvuse ja eeskujuliku teenistuse eest tagasi kapteniks.[1][5] Seejärel teenis 4. Jalaväerügemendi pataljoniülemana ja pataljoniülema abina.[2][6]
Võttis osa lahingutest Pada mõisast kuni Valklani, Valkla, Kriuši ja Narva all, Luuga jõe ümbruskonnas, samuti Krasnaja Gorka operatsioonist ja Narva kaitselahingutest 1919. aasta lõpul.[7] Autasustati sõja lõppedes Vabadusristi II liigi 3. järguga.
Jätkas rahuajal esialgu jalaväes, olles mitme pataljoni ülem ning 1923–1924 ka 1. jalaväerügemendi ülema kohusetäitja.[1] Ülendati 30. jaanuaril 1924 kolonelleitnandiks[8] ja nimetati 15. märtsil 1924 koosseisu kitsendamise puhul 1. jalaväerügemendi 1. pataljoni ülemaks.[9] Viidi teenistuse huvides 20. oktoobril 1925 üle 5. jalaväerügemendi 5. pataljoni ülemaks.[10]
1.–28 oktoobrini 1928 oli kolonelleitnant Voldemar Koch Jõhvis asunud iseseisva üksusena taastatud 4. üksiku jalaväepataljoni ülem[11].
Määrati aprillis 1934 2. soomusrongirügemendi ülema kohusetäitjaks. Asus samal aastal õppima Kõrgemas Sõjakoolis juhtimist ja staabiteenindust, sõjakooli lõpetamisel 1936 sai Soomusrongirügemendi ülemaks.[1] Ülendati 24. veebruaril 1936 koloneliks.[2] Elas 1930. aastatel Tallinnas aadressil Tatari 21b–15.[12]
Viidi veebruaris 1940 üle 1. diviisi staabiülemaks, kellena sai teenida Eesti okupeerimiseni.[1] Eestistas oma perekonnanimeks Koht.[13]
Teenis Punaarmee 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse 182. Eesti Laskurdiviisi 140. laskurpolgu ülemana. Voldemar Karl Koht arreteeriti 14. juunil 1941 Värska õppelaagris, veeti Siberisse ja lasti 2. septembril 1942 Norilskis maha.[1]
Auastmed
muuda- 1914 – lipnik
- 1918 – reamees
- 1919 – kapten
- 1924 – kolonelleitnant
- 1936 – kolonel
Tunnustus
muuda- Vabadusristi II liigi 3. järk (17. august 1920)
- Kotkaristi III klassi teenetemärk (20. veebruar 1935)
- Püha Anna ordeni II, III ja IV järk
- Püha Stanislavi ordeni II ja III järk
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Õun, M; Noormets, T; Pihlak, J (2003). Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941. Tallinn: Sentinel, lk 26
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Kolonel Voldemar Koch VR II/3 25 aastat ohvitserikutses. Sõdur. 1939, nr 22-23, lk 511
- ↑ https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/12/07/12.6
- ↑ "Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940".[alaline kõdulink]
- ↑ "Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940".[alaline kõdulink]
- ↑ Kröönström, M (2008): Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 207
- ↑ Väike-Maarja kihelkonnast pärit Vabadusristi kavalerid. Väike-Maarja valla infoleht nr 2 (168), veebruar 2008, lk 15.
- ↑ "Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940".[alaline kõdulink]
- ↑ "Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940".[alaline kõdulink]
- ↑ "Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940".[alaline kõdulink]
- ↑ "Viru jalaväepataljon". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2011. Vaadatud 28. detsembril 2011.
- ↑ Nerman, R: Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja Tallinna haritlaste linnaosas. III osa. Eesti Päevaleht, 12. detsember 2002
- ↑ Allandi, H (2007). Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940. Tapa: Trükk Pakett AS, lk 85