Ava peamenüü

Udo Kolk (4. mai 1927 Tartu25. juuli 1998 Tartu) oli eesti folklorist.

Sisukord

HariduskäikRedigeeri

Töökäik ja teadustegevusRedigeeri

Tema peamised uurimisvaldkonnad olid eesti regivärss ja rahvamuusika. Eriti hinnatavad on tema teaduslikud avastused vana rahvalaulu korduvatest elementidest.

Ta kogus rahvaluulet, korraldas kogumisekspeditsioone ja rahvaloomingu filmimist ning on kirja pannud üle 1000 rahvaviisi.

Kolk osales "Vana kandle" väljaandmises ning on koos Richard Ritsingu ja Aino Valmetiga koostanud kogumiku "Leegajused. Soome-ugri rahvaste laule" (LR 1970, nr 29/30, 200 lk) ja kirjutanud sellele eessõna.

Ta oli alates aastast 1955 Heliloojate Liidu liige ja alates aastast 1971 Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige.

LoomingRedigeeri

ArtikleidRedigeeri

  • Mõtteid "Rummu Jüri" lavastuse kohta RT Vanemuises: Udo Kolk, "Rummu Jüri rahvatraditsioonis ja lavastuse muusikast"; K. Laigna, "Ajaloolisest usutavusest" – Edasi 26. 1. 1955
  • "Kuku sa, kägu, kuldalindu" – Tartu Ülikooli toimetised, 1957, nr 53
  • "Rahvalauluvariandi mõistest" – Keel ja Kirjandus 1959, nr 2, lk 65–73; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
  • "Ühest Tartu rahvaviisikogust ja rahvaviiside variatsioonilisusest" (TRÜ eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri rahvaviisikogu) – koguteos "Siin Tartu...", Tallinn 1961, lk 194–204
  • "Juhendeid rahvaviiside kogumiseks". Teatri- ja Muusikamuuseum, Tallinn 1962, 20 lk
  • "Värsisisesed vormelid eesti regivärsilises rahvalaulus" – Tartu Ülikooli toimetised, 1962, nr 117, lk 71–155
  • "Rahvaluule välipraktika" (koos Eduard Laugastega). Tartu Riiklik Ülikool, eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder, 1963, 128 lk; 2., täiendatud trükk 1969; 3., täiendatud trükk 1984
  • "Heino Elleri rahvaviisitöötluste meloodikast" – kogumikus "Heino Eller sõnas ja pildis", Tallinn 1967, lk 64–88
  • "Sauna taga, tiigi ääres...". 100 aastat setu kirjamehe H. J. Schmalzi sünnist – Edasi 26.04.1970
  • "Riimilised rahvalaulud teatrilaval" ("Külavahelaulud" RAT Vanemuises) – Edasi 12.11.1972, lk 3
  • "Setu suurlaulik Anne Vabarna" – kogumikus "Põlva rajoonis", Tartu 1978
  • "Regivärsi stereotüüpiast" – Tartu Ülikooli toimetised, 1980, nr 528
  • "Ado Grenzstein kui naturaalse rahvaviisi propageerija" – Edasi 12.03.1981
  • ""Kalevala" ja "Kalevipoeg"" – Tartu Ülikooli toimetised 1986, nr 741
  • "Haljala regilaulude tüpoloogiast" – Vana Kannel, VI köide, 1989
  • "Koidulast ja tema ande arenguloost (Täna möödub 150 aastat Lydia Koidula sünnist)" – Postimees 24.12.1993, lk 7
  • "Meie esimene kirjandusloolane" (Tõnu Sander, 1868–94) – Postimees 29.07.1994, lk 16

RaamatRedigeeri

TsitaatRedigeeri

„"On ju riikliku iseseisvuse sügavam mõte vaimses iseseisvuses. Kui me oma rahvuskultuuri üksnes inimõiguste deklaratsiooni tasemel ei kuuluta, vaid tõepoolest armastame selle rikkusi (emakeel, kunst) ja neid kasutus- ja arendusväärseiks peame, ei jää meil märkamata, et see varandus võimaldab meie vaimset arengut ja rikastumist hoopis avaramas ja sügavamas plaanis kui majandusliku surutise või ka ahnuse kukil tulvav moodne kommertskultuur oma pealiskaudsusega, küünilise materialismiga, vaimsust piirava ja nivelleeriva toimega, oma anglomaaniaga, mis on viinud mõnegi lihtsa eestlase raskustesse kaupluses või ajalehtede lugemisel. Rahvustunne on tänapäeval inimese aususe ja vaimse taseme proovikivi vast suuremal määral kui kunagi varem."

("Koidulast ja tema ande arenguloost" – Postimees 24. detsember 1993, lk 7)“

TunnustusedRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Udo Kolgi ja muusikateadlase Helju Taugi (19302005) poeg on pianist ja muusikaprodutsent Madis Kolk (sündinud 4. novembril 1953).

Udo Kolk oli kirglik maletaja ja osales Tartu–Tallinna kirjanike malematšides.

Ta on maetud Raadi kalmistule Tartus.

ViitedRedigeeri

PersonaaliaRedigeeri

VälislingidRedigeeri