Richard Ritsing

Richard Ritsing (25. märts 1903 Räpina – 8. juuli 1994 Tartu) oli eesti koorijuht ja helilooja.

Richard Ritsing sündis külasepa-põllupidaja lasterohkes perekonnas. Pärast kooliaastaid Suure-Veerksus ja Räpinas jätkas haridusteed Tartu Reaalkommertskoolis (1919–1920), Tartu Reaalkoolis (1920–1923), Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (1919–1924) ja Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas (1923–1929).

Muusikakoolis õppis teooriat ja kompositsiooni Mart Saare ja Heino Elleri, koori- ja orkestritundmist Juhan Aaviku, viiulit S. Schapiro jt, klaverit Salme Hermanni (dr. Karl August Hermanni tütar) jt, laulmist D. Brovkini juures. Hiljem täiendas end (peamiselt dirigeerimises) ka välismaal (Berliinis, Varssavis) ning omandas muusikaõpetaja kutse.

Töökohad ja muu tegevus

• alates 1920 dirigent
• alates 1923 muusikaõpetaja
• 1927–1933 Tartu Töölisteatri muusikajuht
• 1934–1958 Tartu Ülikooli muusikaõpetaja
• 1947–1957 Tartu Muusikakursuste (Õhtumuusikakooli) organiseerija, direktor, õppejõud
• 1945–1980 Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli õppejõud
• 1946–1956 Heliloojate Liidu Tartu osakonna ja noortesektsiooni organiseerija ning esimees, hiljem juhatuse liige
• Dirigent ja kunstiline juht Tartu Töölismuusika Ühingus
• Muusikaõpetaja Vahi Põllundus- ja Aianduskoolis, Pimedate Asutuste koolides ja mujal

1950–1980 oli Richard Ritsing üldlaulupidude üldjuht, 1985 ja 1990 aujuht.

Richard Ritsing oli 1956. aastal Tartus Toomeorus toimunud I üliõpilaste laulu- ja tantsupeo Gaudeamus mõtte algataja ja selle traditsiooni üks loojaid. Ta oli Gaudeamuse üldjuht 1956, 1958, 1967, 1968, 1971 ja 1974. aastal.

Ta juhatas 1933–1974 Tartu Akadeemilist Meeskoori, 1935–1983 Vanemuise segakoori, 1945–1963 Tartu Ülikooli Akadeemilist Naiskoori ja paljusid teisi koore ning orkestreid.

Richard Ritsing on loonud koori- ja soololaule, instrumentaalmuusikat soolopillidele, ansamblitele ja orkestrile, muusikat lavateostele; avaldanud muusikaartikleid ja -uurimusi; ulatuslikematest töödest on trükis ilmunud "Koori- ja orkestrijuhi käsiraamat", "Kooritöö metoodika", "Eesti muusika ajalugu" (läti ja soome keeles), uurimus "Kalevipoeg muusikas", ülevaade eesti vanemast muusikaliteratuurist. Maetud Tartus, Raadi kalmistul.

Tunnustus

• 1983 Tartu aukodanik
• 1984 Eesti NSV rahvakunstnik

Mälestuse jäädvustamine

Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn annavad välja Richard Ritsingu nimelist preemiat. Preemia määratakse kuni kolmele Heino Elleri Muusikakooli kooridirigeerimise eriala õpilasele silmapaistvate erialaste tulemuste eest.

Isiklikku

Isa Jaan Ritsing (1860–1936), ema Liisa Rising (sündinud Zirnask, 1878–1942). Abikaasa alates 1927 Mari Ritsing (sündinud Vassus, 1903–1993). Richard Ritsingu poeg on koorijuht ja helilooja Alo Ritsing.

Välislingid

• Richard Ritsing Eesti biograafilises andmebaasis ISIK