Ava peamenüü

Richard Ritsing (25. märts 1903 Räpina8. juuli 1994 Tartu) oli eesti koorijuht ja helilooja.

Richard Ritsing sündis külasepa-põllupidaja lasterohkes perekonnas. Pärast kooliaastaid Suure-Veerksus ja Räpinas jätkas haridusteed Tartu Reaalkommertskoolis (1919–1920), Tartu Reaalkoolis (1920–1923), Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (1919–1924) ja Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas (1923–1929).

Muusikakoolis õppis teooriat ja kompositsiooni Mart Saare ja Heino Elleri, koori- ja orkestritundmist Juhan Aaviku, viiulit S. Schapiro jt, klaverit Salme Hermanni (dr. Karl August Hermanni tütar) jt, laulmist D. Brovkini juures. Hiljem täiendas end (peamiselt dirigeerimises) ka välismaal (Berliinis, Varssavis) ning omandas muusikaõpetaja kutse.

Richard Ritsing nimetati Tartu linna aukodanikuks 1983. aastal.

Töökohad ja muu tegevusRedigeeri

1950–1980 oli Richard Ritsing üldlaulupidude üldjuht, 1985 ja 1990 aujuht.

Richard Ritsing on 1956. aastal Tartus Toomeorus toimunud I üliõpilaslaulupeo mõtte algataja ja tänaseni kestnud traditsiooni üks loojaid. Oli nimetatud laulupeo üldjuht 1956, 1958, 1967, 1968, 1971, 1974.

Ta juhatas 1933–1974 Tartu Akadeemilist Meeskoori, 1935–1983 segakoori Vanemuine, 1945–1963 Tartu Ülikooli Akadeemilist Naiskoori ja paljusid teisi koore ning orkestreid.

Richard Ritsing on loonud koori- ja soololaule, instrumentaalmuusikat soolopillidele, ansamblitele ja orkestrile, muusikat lavateostele; avaldanud muusikaartikleid ja -uurimusi; ulatuslikematest töödest on trükis ilmunud "Koori- ja orkestrijuhi käsiraamat", "Kooritöö metoodika", "Eesti muusika ajalugu" (läti ja soome keeles), uurimus "Kalevipoeg muusikas", ülevaade eesti vanemast muusikaliteratuurist.

IsiklikkuRedigeeri

Richard Ritsingu poeg on koorijuht ja helilooja Alo Ritsing.

VälislingidRedigeeri