Ava peamenüü

Regivärss on läänemeresoomlaste vanemale rahvalaulule ehk regilaulule omane värsivorm. Vahel kasutatakse mõisteid regivärss ja regilaul ka samatähenduslikena. Soomlased ja karjalased nimetavad sellisel värsivormil põhinevat laulu runolauluks või Kalevala-mõõduliseks lauluks.

Regivärsi vorm kujunes arvatavasti välja ajaarvamise vahetuse paiku; Eestis oli regivärsiline rahvalaul elujõuline ligikaudu 19. sajandi keskpaigani.

Regivärss koosneb üldjuhul neljast trohheilisest värsijalast, niisiis 8 silbist. Tegemist on reeglina vältelise ehk kvantiteeriva värsivormiga, kus igas värsijalas esimene silp on pikk ja teine lühike: Kui ma hak-kan lau-le-mai-e...

Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes säilinud vanapäraseid sise- ja lõpukaota keelendeid - uurijate arvates hiliskeskajal levinud kujul. Puhtavormiline regivärss oli levinum Põhja-Eestis; Lääne- ja Lõuna-Eesti vana rahvalaulu vormil oli mitmeid erijooni.

Sõna regi(värss) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) - 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'.

Vaata kaRedigeeri