Juhani Püttsepp

eesti bioloog, õpetaja, loodusajakirjanik ja lastekirjanik

Juhani Püttsepp (sündinud 17. veebruaril 1964 Tartus) on eesti bioloog, õpetaja, loodusajakirjanik ja lastekirjanik.

Juhani Püttsepp
Foto: Ingmar Muusikus
Juhani Püttsepp 2009. aasta kevadel Tartus

Ta lõpetas 1982. aastal Tartu 1. Keskkooli ja 1989. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal.

Ta töötas seejärel Zooloogia ja Botaanika Instituudis.

Ta on olnud ajalehtede Maaülikool ja Roheline Värav ning ajakirja Loodusesõber toimetaja, töötanud ajalehtedes Postimees ja Eesti Ekspress[1]. Ta on olnud Tartu Lasteteatri juhataja[1] ning teinud koostöös Vahur Laiapeaga dokumentaalfilme. Praegu töötab Juhani Püttsepp Eesti Maaülikooli loodusteaduste kooli peaspetsialistina.[2]

2022. aastal tunnustati Juhani Püttseppa Valgetähe V klassi teenetemärgiga[3].

Looming muuda

Ilmunud teoseid muuda

  • "Kunstnik Johannese kummalised lood" (1994)
  • "Kirsiõiedetsember" (1995)
  • "Musta habemega kapten" (1998)
  • "Veskitont Niglas" (2001)
  • "49 aastaaega" (2003)
  • "Kunstnik Johannese üpris kummalised lood" (2004)
  • "Anni rännuteel" (2005)
  • "Universitas Tartuensis 375" (2007) (kaastoimetaja Lea Leppik)
  • "Portreed Tallinna loomaaiast" (2008)
  • "Uued Eesti muinasjutud (kaasautor)" (2009)
  • "Väikese hundi lood" (2009)
  • "Lauajupi Madonna" (2009)
  • "Toad täis nukkude juttu" (2011)
  • "Minu vanaema Kirjak" (2011)
  • "Sammud omas Eestis" (2012) (kaasautor Ingmar Muusikus)
  • "Vapramäe Vapu" (2012)
  • "Tsss... Kuula" (2013)
  • "Mees, kes puutus põtra" (2014)
  • "Liulood" (2014)
  • "Juhani jutte" (2014)
  • ""Ökoloog Olevi Kull: Et headel inimestel hästi läheks..." (2015)
  • "Lugu väikesest tammepuust, vihast ja varesest" (2015)
  • "Gibraltari laevakoerte ühing" (2015)
  • "Vanaema, kes muutus kutsikaks" (2016)
  • "Mustad linnud" (2016)
  • "Doktor Haldja lood" (2016)
  • "Mina olen enda oma" (2017)
  • "Kodu täis nukkude jutte" (2017)
  • "Kultuurilooline Raadi" (2018) (kaasautorid Loone Ots ja Ingmar Muusikus)
  • "Sõnatrikid" (2018) (kaasautorid Hilja Kull ja Riina Uisk)
  • "Eesti rahvusmaastikud sõnas ja pildis" (2018) (kaasautor Ingmar Muusikus)
  • "Metsa-aabits" (2020)
  • "On kuu kui kuldne laev" (2020)
  • "Ohoo, linnaloom" (2022)
  • "Pauline unistuste mets" (2022)
  • "82 Eesti paigakest" (2024)

Filmid muuda

  • "Inemiste piir", dokumentaalfilm, 2005[4]
  • "Veskimees", dokumentaalfilm, 2012[4]

Tunnustus muuda

Kirjandusauhinnad muuda

Isiklikku muuda

Tema isa oli kopsuarst Enn Püttsepp ja vanaisa maalikunstnik Juhan Püttsepp. Juhani Püttsepal on viis last.

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Eesti Lastekirjanduse Keskus. "Juhani Püttsepp". Eesti Lastekirjanduse Keskus. Vaadatud 21.09.2019.
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. oktoober 2014. Vaadatud 8. oktoobril 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. 3,0 3,1 "Teenetemärkide kavalerid". Eesti Vabariigi presidendi kantselei. 21.02.2022. Vaadatud 28.08.2023.
  4. 4,0 4,1 http://www.efis.ee/et/inimesed/id/14577
  5. Toomas Jüriado (17. jaanuar 2018). "Uudistaja 17.01.2018". Uudistaja. MTÜ Loodusajakiri. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. jaanuar 2018.

Välislingid muuda