Laulurästas
Laulurästas (Turdus philomelos) on rästaslaste sugukonda rästa perekonda kuuluv lind.
| Laulurästas | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Rästaslased Turdidae |
| Perekond |
Rästas Turdus |
| Liik |
Laulurästas |
| Binaarne nimetus | |
|
Turdus philomelos Brehm, 1831 | |
 | |
Laulurästa rahvapärased nimetused on abiööbik, valeööbik, kuuseööbik, metsrästas, potträstas, kõdurästas, kaasikulind ja varikutsirk.[1]
Süstemaatika muuda
Laulurästal eristatakse kolm-neli alamliiki:
- T. p. philomelos C.L. Brehm, 1831 – levila hõlmab valdava osa liigi levilast.
- T. p. hebridensis W.E. Clarke, 1913 – kõige tumedam alamliik, levinud Välis-Hebriididel ja Skye saarel Šotimaal.
- T. p. clarkei E. Hartert, 1909 – pesitseb Briti saartel, Iirimaal, Prantsusmaal, Belgias, Hollandis ja võib-olla veel mõnevõrra ida pool. See on osaliselt rändlind, osa linde talvitub Lõuna-Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel. See vorm ristub Kesk-Euroopas nominaatvormiga, Sise-Hebriididel ja Lääne-Šotimaal alamliigiga T. p. hebridensis.[2]
- T. p. nataliae Buturlin, 1929 – pesitseb Lääne- ja Kesk-Siberis, talvitab Kirde-Aafrikas ja Edela-Aasias. Seda alamliiki laialdaselt ei tunnistata.[2]
Laulurästas on Eestis üldlevinud rohkearvuline haudelind ja läbirändaja. Tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 350 000 – 500 000 paarile[3]. Harva üksikud ka talvitavad.
Levila muuda
Laulurästa kirjeldas 1831. aastal saksa ornitoloog Christian Ludwig Brehm praegugi käibel oleva teadusliku nimetusega Turdus philomelos [4]. Perekonnanimi Turdus on ladina keeles 'rästas' ja liiginimi viitab Philomelale, tegelasele vanakreeka mütoloogiast, kes moondati linnuks. See nimi tuleb vanakreeka keele sõnadest philo- (armastama) ja melos (laul).[5]
Laulurästas on pesitsusajal levinud suuremas osas Euroopas (puudub küll suuremal osal Pürenee poolsaarel, Itaalia madalikel ja Lõuna-Kreekas), läbi Venemaa kuni Baikali järveni. Skandinaavia, Ida-Euroopa ja Venemaa laulurästad talvitavad Vahemere maades ja Lähis-Idas, kuid ainult osa linde pehmema kliimaga läänepoolses levilas lahkuvad oma pesitsusaladelt[2]. Ta elab ka Taga-Kaukaasias ja Väike-Aasias[6]. Laulurästast on 19. sajandil sisse viidud Uus-Meremaale ja Austraaliasse. Eestis on laulurästas üldlevinud ja kaunis sage haudelind, peamiselt segametsades[6].
Välimus muuda
Laulurästa üldpikkus on 21,5–23 cm, tiiva pikkus umbes 12 cm[6]. Lind kaalub 70 g[6]. Laulurästas on võrreldes hoburästaga väiksem ja lühema sabaga ning tiivasulgedel pole silmapaistvalt heledaid ääriseid. Lennul on näha ruuged tiivaalused. Sugupooled on sarnased.[6]. Linnu ülapool on pruun ja alapool kollakasvalge või valge taustaga ning kirjatud ovaalsete kuni kolmnurksete mustpruunide tähnidega[6]. Kaenlasulestik on ookerjasruuge. Erinevalt vanalinnust on noorlinnu seljal ja tiiva kattesulgedel ookerjad või oranžid rootriibud.
_-_Turdus_philomelos_(022b).jpg)
Maas kulgeb ta kiirelt hüpates või järkudena joostes. Ärevuses tõmbleb lind tiibadega ja naksutab nõrgalt nokka. Laulurästas on väheseltsiv lind, ta ei moodusta suuri parvi ka rändeaegadel.
Laul muuda
Laulurästa laulu peetakse üheks meeldivamaks linnulauluks. Tema laul on kõlav, vali, kauakestev ja vaheldusrikas ning sisaldab mitmekesiseid vilesilpe[6]. Laul koosneb pausidega eraldatud stroofidest, millest igaüht korratakse 2–5 korda ja pärast lühikest pausi minnakse üle uuele stroofile. Laulurästa isaslind laulab puuladvas, katuseharjal või mujal kõrgemal kohal. Hommikul alustab ta laulu enamasti esimese metsalinnuna 80–120 minutit enne päikese tõusu ja õhtul lõpetab ta pärast loojangut ühe viimase metsalinnuna. Eriti energiliselt laulab ta koidu- või ehahämaruses[6].
Oma kehakaalu kohta on laulurästal lindude seas üks kõige valjemaid häälitsusi.[7] Metsas aprillis laulvate lindude kooris on laulurästas kõige valjem[6].
Laulurästa kutsehüüd on lühike ja terav tsip, ärevushüüd on tjuktjuk... ja hoiatushüüd kiire gigigig... jada. Rändehäälitsus on vainurästa häälitsuse sarnane, kuid lühem siip.
Isase laulurästa repertuaaris võib olla üle 100 stroofi[8], millest paljusid õpib ta oma vanematelt ja ümbruskonna lindudelt. Tema laul võib jäljendada ka tehisobjektide, näiteks telefoni heli[9].
Mõnel pool nimetatakse laulurästast valeööbikuks, sest ta matkib ööbiku laulu: "öö-bjik öö-bjik to-biits to-biits" jne, ainult ööbiku laksutamine puudub.[6]
Elupaik muuda
_in_basket.jpg)
Laulurästas elab Eestis peaaegu kõigis kuusesegustes puistutes, eelistades salukuusikuid. Ta elab ka sookaasikutes, puisniitudel ja lehtmetsades ning parkides ja kalmistutel. Briti saartel on ta parkides ja aedades tavaline. Mägedes pesitseb ta kuni metsapiirini.
Pesitsemine muuda
Laulurästa pesa asukoht võib olla väga mitmesugune. Eelistatumaid pesapuid on kuusk, sest selle oksal paiknev pesa on vihma, tuule ja päikese eest kõige paremini kaitstud. Tihti rajatakse pesa ka tuulemurdu, langenud puu tüvele või okste vahele, kännu otsa, kuid alati metsaserva lähedale, välu või hõreda puistu ligidusse[6].
Pesa asub 1–10, tavaliselt 2–5 m kõrgusel.[6]
Laulurästa pesa on omapärane ja vastupidav, rohekas kausjas ehitis[6]. Selle väliskiht on põimitud kuivanud rohust ja puulehtedest, habesamblikust, samblast või muust materjalist, mille hulgas on kuivi oksaraage[6]. Pesa papitaoline sile sisekiht aga koosneb linnu süljega segatud kõdunenud puupurust, mis õhu käes muutub kiiresti kõvaks [viide?]. Laulurästapaar töötab kiiresti: pesa ehitamiseks kulub 3 päeva, selle sisepinna "krohvimiseks" veel 1–2 päeva[6]. Seejärel pesa kuivab päev otsa ja siis muneb emaslind sinna esimese muna[6].
Peaaegu kõikjal pesitseb laulurästas kaks korda aastas. Esimeses kurnas aprilli-mai vahetusel on 5–6, teises juunis 4–5 sinirohelise taustaga hajusalt mustjatähnilist muna[6]. Isaslind haudumisest osa ei võta, ta valvab territooriumi, hoiatab emast ohu korral ja vajadusel kaitseb pesa. Haudumine kestab 12–13 päeva[6]. Pojad kooruvad tavaliselt 1–2 päeva jooksul. Esimestel päevadel soojendab emaslind poegi peaaegu pidevalt, vahel teeb seda ka isaslind. Poegi toidavad mõlemad vanemad putukate, vihmausside, nälkjate jm. selgrootutega. Nad lendavad toiduga pesa juurde 150–200 korda päevas[6]. Pojad lahkuvad pesast tavaliselt 13.–15. elupäeval, ehkki nad ei suuda sel ajal veel lennata ega ise toituda[6]. Pärast seda hooldavad vanemad poegi veel umbes kaks nädalat.
Toitumine muuda
Nagu teisedki rästad, korjab laulurästaski toitu maapinnalt või rohurindest. Puudelt-põõsastelt nokib ta üksnes väheliikuvaid putukaid. Vanalinnud söövad suvel peamiselt selgrootuid: vihmausse, hulkjalgseid, traatusse, röövikuid, lehevaablaste ja kärbeste vastseid, väikesi mardikaid, harvem limuseid ja ämblikke. Poegade toidus leidub putukavastseid sagedamini kui vanalindude toidus. Kahjurputukate massilise hävitamisega toob laulurästas suurt kasu.[6]
Laulurästas on segatoiduline. Pärast metsamarjade valmimist läheb ta suurel määral üle marjatoidule[6].
Purustatud teokojad kividel on tihti tema tegevuse jäljed.
Viited muuda
- ↑ Mart Mäger. "Linnud rahva keeles ja meeles". "Eesti Raamat", Tallinn 1969
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Clement, Peter; Hathway, Ren; Wilczur, Jan (2000). Thrushes (Helm Identification Guides). Christopher Helm Publishers Ltd. Lk 392–395. ISBN 0713639407.
{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
- ↑ Brehm, Christian (1831). Handbuch der Naturgeschichte aller Vogel Deutschlands. Lk 382.
- ↑ "Song Thrush Turdus philomelos [CL Brehm, 1831]". BTO Birdfacts. British Trust for Ornithology. Vaadatud 25. jaanuaril 2008.
- ↑ 6,00 6,01 6,02 6,03 6,04 6,05 6,06 6,07 6,08 6,09 6,10 6,11 6,12 6,13 6,14 6,15 6,16 6,17 6,18 6,19 6,20 6,21 "Loomade elu", 6. kd., lk. 367
- ↑ Brackenbury, J. H. (1979). "Power capabilities of the avian sound-producing system" (PDF). J. Exp. Biology. 78: 163–166.
- ↑ Devoogd, Timothy J.; John R. Krebs, Susan D. Healy, Andy Purvis (1993). "Relations between Song Repertoire Size and the Volume of Brain Nuclei Related to Song: Comparative Evolutionary Analyses amongst Oscine Birds". Proceedings: Biological Sciences. 254: 75–82. DOI:10.1098/rspb.1993.0129.
{{cite journal}}: tundmatu tühi parameeter:|unused_data=(juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Slater, Peter J. B. (1983). "The Buzby phenomenon: Thrushes and telephones.". Animal Behavior. 31: 308–309. DOI:10.1016/S0003-3472(83)80204-8.
Välislingid muuda
- Laulurästas andmebaasis eElurikkus
