Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Ööbik (perekond). Anderseni muinasjutu kohta vaata artiklit Ööbik (Andersen).

Ööbik (Luscinia luscinia) on linnuliik kärbsenäplaste (varem rästaslaste) sugukonnast ööbiku perekonnast[1]. Ööbiku rahvapärased nimetused on sisask, õitsilind, kiriküüt, lakstigal, lauluisa, teopiits jt[2].

Ööbik
Thrush Nightingale by Daniel Bastaja.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Kärbsenäplased Muscicapidae (varem rästaslased Turdidae)
Perekond Ööbik Luscinia
Liik Ööbik
Binaarne nimetus
Luscinia luscinia
(Linnaeus, 1758)

LevilaRedigeeri

Ta pesitseb Ida-Euroopa maades (v.a põhja piirkonnad) ning Lääne-Siberi kesk- ja lõunaosas. Levila põhjapiiriks on Lõuna-Soome ja Lõuna-Rootsi. Ta talvitub Ida-Aafrika troopika lõunaosas.[3] Ööbik on Eestis levinud ja tavaline haudelind, tema pesitsusaegset arvukust on hinnatud 130 000 – 200 000 paarile.[4]

VälimusRedigeeri

Ööbiku välimus on silmapaistmatu. Tema ülapool on oliivipruun, saba roostekarva, alapool hele, küljed pruunikashallid, pugualal on kirju ookerhall laik. Ta on pisut varblasest suurem: kehapikkus on 16–19 cm, tiiva pikkus 9 cm ja kaal ligi 25 g. Isas- ja emaslind näevad välja ühtemoodi.[3]

LaulRedigeeri

Ööbik võib laulda terve öö ehast koiduni, esimesel kahel nädalal pärast laulu algust ka päeval, vaikides veidikeseks vaid keskpäeval. Lauldes istub ta maapinna lähedal oksal, veidi kühmu tõmbununa ja ripakil tiibadega. Üldiselt on ööbik ettevaatlik lind, kes elab varjatult, kuid laulmise ajal ta unustab ohu ja siis võib talle väga ligi minna.[3]

Laulus vahelduvad viled laksutamisega, valjud toonid mahedatega ja kurvad rõõmsatega. Laulustroof vaibub sujuvalt, kuid väikesele pausile järgneb ootamatult uus, katkendlik ja vali.

Noored ööbikud õpivad laulma vanalinde jäljendades. Sellepärast laulavad ühe piirkonna ööbikud sageli paremini mõne teise piirkonna omadest, aga kui linnupüüdjad on paremad lauljad kinni püüdnud, hakkab järgmine põlvkond halvemini laulma. Seevastu kui piirkonda ilmub üks hea laulja, muutub seal ka teiste ööbikute laul ilusamaks.[3]

Sageli peetakse ööbikut maailma kõige ilusamini laulvaks linnuks.[viide?]

EtümoloogiaRedigeeri

"Ööbik" on oma nime saanud laulu järgi "öö pikk", mis on linnu nimeks mugandunud.[5] Vanas eesti keeles (nagu lõunamurretes siiani) hüütakse lindu sisaskiks, mis on vana läänemeresoome tüvi.[6]

Kui Vanataat lindudele laulu õpetanud, jäänud ööbik hiljaks; Vanataat käskinud ööbikul inimestelt laulu õppida. Enne päikese tõusu kuulama minnes kuulnud ööbik, kuidas sulane kahe härjaga kündma minnes öelnud: Kiri, küüt, käi vagu! Öö pikk! Tüdruk, too piits! Noh, noh, säh, säh! Seda sulase laulu kuuldes hakanud ööbik kohe järele laulma. Sest saadik äratab ta inimesi tööle ja teda hüütakse künnilinnukski.

...

Ööbik ei ärata mitte üksi kündjaid tööle, vaid ka tüdrukuid lehmi lüpsma, hüüdes: Tüdruk, tüdruk, kus lüpsik? Kus lüpsik? Piitsa, piitsa, laks, laks, laks! Teine kord jälle: Ole virk, ole virk, laisk tüdruk, öö pikk, öö pikk![7]

ViitedRedigeeri

  1. George Sangster, Per Alström, Emma Forsmark, Urban Olsson. [https://www.researchgate.net/profile/George_Sangster/publication/233731328_Sangster_et_al_2010_Muscicapidae_MPE/links/0fcfd50adde9823aa1000000.pdf Multi-locus phylogenetic analysis of Old World chats and flycatchers reveals extensive paraphyly at family, subfamily and genus level (Aves: Muscicapidae)]. Molecular Phylogenetics and Evolution 57 (2010) 380–392
  2. Mart Mäger "Linnud rahva keeles ja meeles" Tallinn, 1994
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 "Loomade elu", 6. kd, lk 372-373
  4. Hirundo 1:2009
  5. "ETY: ööbik". Eesti etümoloogiasõnaraamat. Vaadatud 30.08.2019.
  6. "ETY: sisask". Eesti etümoloogiasõnaraamat. Vaadatud 30.08.2019.
  7. Mattias Johann Eisen. "Eesti vana usk". Wikisouce, 1926. Vaadatud 30.08.2019.

VälislingidRedigeeri