Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend

Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend on loetelu Teise maailmasõja ajal Eestis ja eestimaalastest formeeritud sõjaväeosadest.

Väeosad Eesti Vabariigi teenistusesRedigeeri

Pikemalt artiklis Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)

Löögirühm Admiral Pitka – Kampfgruppe Admiral Pitka[1]
Rügement "Made"
Sidepataljon

Väeosad Eesti Omavalitsuse teenistusesRedigeeri

Eesti Omavalitsus
Asutatud	1941
Tegevuse lõpetanud	1944
Peakorter	Tallinn
Tegevuspiirkond	Eesti kindralkomissariaat
Juhtkond	Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe

OmakaitseRedigeeri

Omakaitse
piiriomakaitse
Eesti Omakaitse Lahingrügement "Kivi" – Estnische Selbstschutz-Regiment Kivi
Eesti Omakaitse Viljandi Lahingrügement – Estnische Selbstschutz-Regiment Fellin
Eesti Omakaitse Pärnu Lahingrügement – Estnische Selbstschutz-Regiment Pernau

Väeosad Saksamaa teenistusesRedigeeri

Politseipataljon Ostland (Polizei Front-Bataillon Ostland)
Erna
Pataljon "Erna"
Hirvelaane pataljon

Wehrmachti koosseisusRedigeeri

julgestusgrupidRedigeeri

Pikemalt artiklis Julgestusgrupp

Julgestusgrupp ehk julgestuspataljon (saksa Sicherungsgruppe) oli Teise maailmasõja ajal Wehrmachti rinde tagala kindlustamiseks ja seal korra hoidmiseks mõeldud sõjaväeline üksus. Korralduse julgestusgruppide formeerimiseks andis oma käskkirjaga nr.1236/41 21. augustil 1941 Wehrmachti 18. armee ülemjuhataja kindralooberst Georg von Küchler.

181. Eesti julgestusgrupp – (saksa keeles Estnische Sicherungs Abteilung 181)
182. Eesti julgestusgrupp – (Estnische Sicherungs Abteilung 182)
183. Eesti julgestusgrupp – (Estnische Sicherungs Abteilung 183)
184. Eesti julgestusgrupp – (Estnische Sicherungs Abteilung 184)
185. Eesti julgestusgrupp – (Estnische Sicherungs Abteilung 185)
186. Eesti julgestusgrupp – (Estnische Sicherungs Abteilung 186)
Eesti Põhiüksus Narvas – (Estnische Ersatz-Sicherungsgruppe in Narwa)

idapataljonidRedigeeri

Pikemalt artiklis Idapataljonid

657. Üksik Idakompanii, 183. Julgestugrupi 13. kompaniist
658. Idapataljon – Ost-Bataillon 658, major Alfons Rebane
659. Idapataljon – Ost-Bataillon 659, hauptman Georg Sooden
660. Idapataljon – Ost-Bataillon 660, oberleutenant Andres Korp
657. Eesti Kompanii
658. Eesti Pataljon – Estnische Bataillon 658
659. Eesti Pataljon – Estnische Bataillon 659
660. Eesti Pataljon – Estnische Bataillon 660

Kaitsepataljonid IRedigeeri

Pikemalt artiklis Kaitsepataljonid

Kaitsepataljonid moodustati Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis 1941. aasta Suvesõjas tekkinud Eesti Omakaitse liikmetest, välispolitseinikest, Punaarmeest ületulnutest ja mobiliseeritutest. Enamus väeosadest formeeriti, algselt kas Wehrmachti armeede juhtkondade või tagalapiirkonnas SS-i ja saksa Korrapolitsei Komandöri korraldusel väegruppi "Nord" tagalateenistuse. 1942–1943 aasta talvel reorganiseeriti Omakaitse senised palgalised üksused kas rinde- või vahipataljonideks ja viidi Omakaitse alluvusest välja. Kaitsepataljonid nimetati alates 9. detsembrist 1943. aastal nimetati ümber politseipataljonideks.

Kõik kaitse- ja politseipataljonid allusid administratiivselt SS-i ja politsei Kõrgeimale Komandörile Reichsführer-SS Heinrich Himmlerile läbi Saksa Korrapolitsei juhi SS-Oberstgruppenführer ja Generaloberst der Polizei Kurt Daluege. Operatiivselt allusid kaitse- ja politseipataljonid Wehrmachti väeüksusele, kelle tegevuspiirkonnas väeosad asusid.

1941, suvi

37. Kaitsepataljon – (37. Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Dorpat, Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 37)
38. Kaitsepataljon – (38. Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Fellin, Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 38)
39. Kaitsepataljon – (39. Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Oberpahlen, Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 39)
40. Kaitsepataljon – (40. Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Pleskau, Estnische Schutzmannschaft Bataillon nr. 40)
41. Kaitse Tagavarapataljon (Schutzmannschaft Erzats Bataillon 41)
42. Kaitse Pioneeripataljon – (Schutzmannschaft Pionier Bataillon 42, Bau-Abt,Estnische Pionier Sicherungs Abteilung Dorpat), alates 1942. aastast 41. Kaitse Tagavarapataljon

1941, sügis

29. Kaitsepataljon – (Schutzmannschaft Front Bataillon 29)
30. Kaitsepataljon – (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 30)
31. Kaitsepataljon – (Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 31)
32. Kaitsepataljon – (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 32)
33. Kaitse Rindepataljon – (Schutzmannschaft Front Bataillon 33)
33. Kaitse Vahipataljon – (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 33)
34. Kaitse Vahipataljon – (Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 34)
34. Kaitse Rindepataljon – (Schutzmannschaft Front Bataillon nr. 34)
35. Kaitse Vahipataljon – (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 35)
35. Kaitse Tagavarapataljon – (Schutzmannschaft Erzats Bataillon nr. 35)
36. Kaitse Rindepataljon – (Schutzmannschaft Front Bataillon nr. 36)

1943, kevad

286. Kaitsepataljon – (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 286)
287. Kaitsepataljon – (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 287)
288. Kaitsepataljon – (Schutzmannschaft Front Bataillon 288)
289. Kaitse Vahipataljon – (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 289)
290. Kaitse Vahipataljon – (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 290)
291. Kaitse Vahipataljon – (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 291)
292. Kaitse Vahipataljon – (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 292)
293. Kaitse Vahipataljon – (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 293)

PolitseipataljonidRedigeeri

Pikemalt artiklis Eesti politseipataljonid

Kaitsepataljonid nimetati alates 9. detsembrist 1943. aastal nimetati ümber politseipataljonideks.

1943, detsember

29. Eesti Politseipataljon – (Estnische Polizei Füsilier Bataillon 29)
30. Eesti Politseipataljon – (Estnische Polizei Füsilier Bataillon 30)
31. Eesti Politseipataljon – (Estnische Polizei Füsilier Bataillon 31)
32. Eesti Politseipataljon – (Estnische Polizei Füsilier Bataillon 32)
33. Eesti Politseipataljon – (Estnische Polizei Füsilier Bataillon 33)
34. Eesti Politsei Rindepataljon – (Estnische Polizei Front Bataillon 34)
35. Politsei Tagavarapataljon – (Polizei Erzats Bataillon 35)
37. Eesti Politseipataljon – (Estnische Polizei Bataillon 37)
38. Eesti Politseipataljon – (Estnische Polizei Bataillon 38)
40. Eesti Politseipataljon – (Estnische Polizei Bataillon 40)
286. Politsei Jalaväepataljon – (Polizei Füsilier Bataillon 286)
287. Politsei Vahipataljon – (Polizei Wacht Bataillon 287)
288. Politsei Jalaväepataljon – (Polizei Füsilier Bataillon 288)
289. Politsei Jalaväepataljon – (Polizei Füsilier Bataillon 289)
290. Politsei Pioneeripataljon – (Polizei Blau Pionier Bataillon 290)
291. Politsei Jalaväepataljon – (Polizei Füsilier Bataillon 291)
292. Politsei Jalaväepataljon – (Polizei Füsilier Bataillon 292)
293. Politsei Jalaväepataljon – (Polizei Füsilier Bataillon 293)
521. Eesti Politseipataljon

PiirikaitserügemendidRedigeeri

300. EoD ja 207. Jd op. alluvuses: Pikemalt artiklis 300. Eriotstarbeline Diviis, 207. julgestusdiviis

1. Eesti Piirikaitserügement (Estnische Grenzschutz Regiment nr. 1);
2. Eesti Piirikaitserügement (Estnische Grenzschutz Regiment nr. 2);
3. Eesti Piirikaitserügement (Estnische Grenzschutz Regiment nr. 3);
4. Eesti Piirikaitserügement (Estnische Grenzschutz Regiment nr. 4);
5. Eesti Piirikaitserügement (Estnische Grenzschutz Regiment nr. 5);
6. Eesti Piirikaitserügement (Estnische Grenzschutz Regiment nr. 6);
Eesti 1. Tagavararügement
1016. Eriotstarbeline Suurtükiväerügement
- 683. Suurtükidivisjon
- 84. Suurtükidivisjoni Teine Patarei
- Suurtükiväe alarmkompanii
- 13. Pioneerpataljon
- 300. Eriotstarbeline Väli-Jalaväepataljon
- Staabikompanii
- 285. Soomuskompanii
- Eesti trahvikompanii

Saksa Politsei ja SS Juhi admin. alluvusesRedigeeri

TollipiirkaitsepataljonidRedigeeri

Pikemalt artiklis Tollipiirikaitsepataljonid

1942. aasta 22. märtsil allutati Idaalade Riigikomissariaadi Kõrgema SS-i ja Politsei juhi Friedrich Jeckelni poolt Eesti omakaitse piirikaitse kohalikule Saksa Korrapolitsei juhile ja 10. aprilli Saksa Korrapolitsei juhi Hermann Schallerti korraldusel saadeti Piiriomakaitse pataljonid ning piiri omakaitse juhtkond laiali 3. juulil ja piiripataljon lõpetasid tegevuse 6. augustist 1942. aastal. Piirikaitse funktsioon anti üle moodustatavale Saksa Tolli-piirikaitsele.

43. Tollipiirikaitsepataljon
44. Tollipiirikaitsepataljon
45. Tollipiirikaitsepataljon, kuna tollipiirikaitsepataljonid allusid Saksa Korrapolitseile ning tollipiirikaitsepataljonide numbrid jätkusid sealt, kus 1941. aasta lõpus formeeritud politseipataljonide järjekorranumbrid lõppesid, siis võidi neid segi ajada ning käsitleda kõiki kui politseipataljone.

Piirikaitserügemendid (1944–)Redigeeri

Piirikaitserügemendid (1944 –) SS-Piirikaitserügemendid (14. mai 1944 –)
Tegev	1944
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Idarinne, Wehrmachti Väegrupp Nord
Haru	rindeüksused
Liik	jalavägi
Suurus	7 rügementi

Eesti Piirikaitserügement "Tallinn" – Eesti SS-Piirikaitserügement "Tallinn"–Estnische SS-Grenzschutz Regiment Reval
1. Eesti SS-Piirikaitserügement (Estnische SS-Grenzschutz Regiment nr. 1);
2. Eesti SS-Piirikaitserügement (Estnische SS-Grenzschutz Regiment nr. 2);
3. Eesti SS-Piirikaitserügement (Estnische SS-Grenzschutz Regiment nr. 3);
4. Eesti SS-Piirikaitserügement (Estnische SS-Grenzschutz Regiment nr. 4);
5. Eesti SS-Piirikaitserügement (Estnische SS-Grenzschutz Regiment nr. 5);
6. Eesti SS-Piirikaitserügement (Estnische SS-Grenzschutz Regiment nr. 6);
1. Eesti Tagavara ja Väljaõpperügement

Pikemalt artiklis Piirikaitserügemendid

Relva-SS koosseisusRedigeeri

Pikemalt artiklis Relva-SS

Eesti SS-leegionRedigeeri

Eesti SS-leegion (Estnische SS-Legion)

Pataljon NarvaRedigeeri

Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon "Narva"
Relva-SSi logo
Tegev	veebruar 1943 – märts 1944
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Relva-SS 5. SS-Soomusdiviis "Wiking"
Liik	jalavägi
Suurus	pataljon

Pataljon Narva (Estnisches SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Bataillon Narwa)

Eesti SS-vabatahtlike brigaadRedigeeri

Eesti SS-vabatahtlike brigaad (1943.5 –) 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad (1943.10 –)
Tegev	mai 1943 – oktoober 1943
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Relva-SS
Suurus	brigaad

3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad – 3. Estnische SS-Freiwilligen Brigade
- 42. SS-grenaderirügement
- 43. SS-grenaderirügement

20. Eesti SS-vabatahtlike diviis 20. relvagrenaderide SS-diviis (1. eesti)
Eesti diviisi vapp
Tegev	24. jaanuar 1944 – mai 1945
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Relva-SS
Suurus	diviis

20. Eesti SS-vabatahtlike diviisRedigeeri

20. Eesti SS-vabatahtlike diviis – 20. Estnische SS-Freiwilligen-Division
20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis – 20. Waffen-Grenadier-Division der SS (estnische Nr. 1)
- 45. Relva-SS Grenaderirügement – Waffen-Grenadier Regiment der SS 45 Estland
- 46. Relva-SS Grenaderirügement –Waffen-Grenadier Rügement der SS 46
- 47. Relva-SS Grenaderirügement – Waffen-Grenadier Rügement der SS 47
20. Relva-SS Vabatahtlike Suurtükiväerügement – Waffen-SS Freiwillige Artillerie Regiment der SS 20
SS-Panzerjäger Abteilung 20
- SS-Freiwillige Flak Abteilung 20
Waffen-SS Füsilier Bataillon 20
Waffen-SS Pionier Bataillon 20
Waffen-SS Bau Pionier Bataillon 20
Waffen-SS Nachrichten Abteilung 20
Waffen-SS Versorgungs Abteilung 20
Waffen-SS Sanitäts Abteilung 20
- SS-Division Nahchschubtruppen 20
- SS-Feldgendarerietrupp (mot) 20
- 20. SS-Väljaõppe ja Tagavararügement SS-Ausbildungs- und Ersatz Regiment 20
  - 20. SS-Välitäienduspataljon – SS-Feldersatz Battalion 20
- 20. Eesti Sõjakirjasaatjate Rühm – 20. Estnische Kriegsberichter-Zug
Estnische Grenzschutz Ersatz Bataillon
Kurt Gerocki lahingugrupp [2]

Kriegsmarine koosseisusRedigeeri

Eesti Rannakaitse Rügement, ülem Villem Saarsen, pataljonikomandörid: majorid Mullart ja Kõrgma

Luftwaffe teenistuses^[1]Redigeeri

Lennuväe abiteenistusRedigeeri

1944. aasta juunis kutsuti 16–17-aastaseid noormehi astuma vabatahtlikult lennuväe abiteenistusse. Lennuväe abiteenistuslased õpetati välja gruppidena õhutõrjekahurite, helgiheitjate ja tõkkeballoonide meeskondadeks. Kahuriõppustel pidi abiteenistuslane omandama vähemalt kolm meeskonnanumbri eriala. 3. augustil 1944 andis Eesti Omavalitsus välja määruse 1927. aastakäigu lennuväe abiteenistusse kutsumiseks.

Saksa õhutõrjeabiliste (Flakmiliz aus Jugendlichen) organisatsioon, asutati 1942. aasta veebruaris. Hiljem nimetati ümber lennuväe abiteenistuseks. Organisatsiooni värvati Saksamaal vabatahtlikkuse alusel noormehi kesk- ja kutsekoolidest ning saadeti teenima oma elukoha lähedal paiknevatesse õhutõrjeüksustesse. Teenides oma kodukohas õhutõrjes, jätkasid noored samal ajal õpinguid. Selline õhujõudude vabatahtlik abistamine osutus küllaltki efektiivseks ja aitas täiendada õhutõrjeüksuste isikkoosseise, vabastades sealt rindele lahingutegevuseks kõlbulikke mehi.

ViitedRedigeeri

↑ Hendrik Arro, POMMID ÖISEST TAEVAST. ÖÖLAHINGULENNÜKSUSED IDARINDEL, TALLINN 2009, ISBN 978-9949-18-844-4

VälislingidRedigeeri

Väeosad Soome teenistusesRedigeeri

200. Eesti JalaväerügementRedigeeri

200. Eesti Jalaväerügement
- 200/I pataljon
- 200/II pataljon
Eesti Luurekomando

Väeosad Norra teenistusesRedigeeri

Martikaineni rühm, Alta pataljonis: Eduard Kalda, Leonhard Kenk, Helmut Valentin Kohal, Arseni Kristal, Artur Mäehans, Helmut Pedanik, Artur Rägastik, Arnold Soinla, Elmar Gustav Suits, Artur Veebel^[1],^[2] Alta pataljoni ridades võidelnud Arnold Soinla oli esimene sõjas hukkunud eestalane^[3]

Väeosad Nõukogude Liidu teenistusesRedigeeri

PunaarmeesRedigeeri

22. Eesti Territoriaalne LaskurkorpusRedigeeri

22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus
Tegev	1940–1941
Riik	NSV Liit Eesti NSV
Kuuluvus	Punaarmee Balti Erisõjaväeringkond 27. armee
Suurus	korpus
Tähtpäevad	formeerimine 29. august 1940 23. veebruar 1941 vandetõeotuse andmine
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad	kindralmajor Gustav Jonson kindralmajor Aleksandr Ksenofontov kindralmajor Mihhail Duhhanov

180. Eesti Laskurdiviis
Tegev	1940–1941
Riik	NSV Liit Eesti NSV
Kuuluvus	Punaarmee Balti Erisõjaväeringkond 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus
Suurus	diviis
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad	kindralmajor Richard Tomberg

182. Eesti Laskurdiviis
Tegev	1940–1941
Riik	NSV Liit Eesti NSV
Kuuluvus	Punaarmee Balti Erisõjaväeringkond 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus
Suurus	diviis
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad	kindralmajor Jaan Kruus

22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus

180. Eesti LaskurdiviisRedigeeri

180. Eesti Laskurdiviis

182. Eesti LaskurdiviisRedigeeri

182. Eesti Laskurdiviis

8. Eesti LaskurkorpusRedigeeri

8. Eesti Laskurkorpus
Tegev	1942–1945
Riik	NSV Liit Eesti NSV
Kuuluvus	Punaarmee
Suurus	korpus
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad	kindralmajor Lembit Pärn

7. Eesti Laskurdiviis
Tegev	1941–1945
Riik	NSV Liit Eesti NSV
Kuuluvus	8. Eesti Laskurkorpus
Suurus	diviis
Tähtpäevad	9. oktoober 1942, lahingulipu annetamine
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad	kindralmajor Lembit Pärn polkovnik August Vassil kindralmajor Karl Allikas

249. Eesti Laskurdiviis
Tegev	1942–1945
Riik	NSV Liit Eesti NSV
Kuuluvus	8. Eesti Laskurkorpus
Suurus	diviis
Tähtpäevad	formeerimine 10. veebruaril 1942, lahingulipu annetamine 18. oktoober 1942
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad	kindralmajor Lembit Pärn polkovnik Artur Saueselg kindralmajor Johan Lombak

8. Eesti Laskurkorpus

7. Eesti LaskurdiviisRedigeeri

7. Eesti Laskurdiviis
- 27. Laskurpolk
- 300. Laskurpolk
- 354. Laskurpolk
- 23. Suurtükiväe polk
- 761. Suurtükiväe polk
- 183. Üksik miinipildujate divisjon
- tankitõrje divisjon
- 70. Üksik keemiakaitse rood

249. Eesti LaskurdiviisRedigeeri

249. Eesti Laskurdiviis
- 917. Laskurpolk
- 921. Laskurpolk
- 925. Laskurpolk
- 85. Suurtükiväe polk
- 779. Suurtükiväe polk
- üksik miinipildujate divisjon
- 307. Tankitõrje divisjon
- üksik keemiakaitse rood
- 45. üksik tankipolk
- 221. tankipolk
- 87. üksik lennueskadrill "Tasuja"
- 1. tagavara laskurpolk
- 2. tagavara laskurpolk
- Suurtükiväe tagavara divisjon
- 49. üksik sidepataljon
- 28. üksik sapöörpataljon

TööpataljonidRedigeeri

Pikemalt artiklis Tööpataljonid

NSV Liidu SARKi 2. ja 4. valitsusRedigeeri

Pikemalt artiklis NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus

Eesti Partisaniliikumise StaapRedigeeri

Eesti Partisaniliikumise Staap
- 1. partisanibrigaad, ülem A. Filippov
- 2. partisanibrigaad, ülem F. Jangirov, luureülem A. Kallaste
- 3. partisanibrigaad, ülem Ivanov

Vaata kaRedigeeri

4221. Eesti Vahikompanii USA armees
Labor Service Company 8716

VälislingidRedigeeri

SLÕL "Mehed unustatud armeest"

Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.

↑ Eestlane, kes jäi ühte sõtta hiljaks ja langes teises, epl.delfi.ee, 12.10.2018
↑ Eesti kodanikud Soome relvajõududes Teise maailmasõja ajal, http://okupatsioon.ee/, Vaadatud 20.03.2021
↑ Norrapoisid - Eesti vabatahtlikud Norras Narviki lahingutes 1940, Kaitse Kodu! nr 2 2021. a.

Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend

Väeosad Eesti Vabariigi teenistusesRedigeeri

Väeosad Eesti Omavalitsuse teenistusesRedigeeri

OmakaitseRedigeeri

Väeosad Saksamaa teenistusesRedigeeri

Wehrmachti koosseisusRedigeeri

julgestusgrupidRedigeeri

idapataljonidRedigeeri

Kaitsepataljonid IRedigeeri

PolitseipataljonidRedigeeri

PiirikaitserügemendidRedigeeri

Saksa Politsei ja SS Juhi admin. alluvusesRedigeeri

TollipiirkaitsepataljonidRedigeeri

Piirikaitserügemendid (1944–)Redigeeri

Relva-SS koosseisusRedigeeri

Eesti SS-leegionRedigeeri

Pataljon NarvaRedigeeri

Eesti SS-vabatahtlike brigaadRedigeeri

20. Eesti SS-vabatahtlike diviisRedigeeri

Kriegsmarine koosseisusRedigeeri

Luftwaffe teenistuses[1]Redigeeri

Lennuväe abiteenistusRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri

Väeosad Soome teenistusesRedigeeri

200. Eesti JalaväerügementRedigeeri

Väeosad Norra teenistusesRedigeeri

Väeosad Nõukogude Liidu teenistusesRedigeeri

PunaarmeesRedigeeri

22. Eesti Territoriaalne LaskurkorpusRedigeeri

180. Eesti LaskurdiviisRedigeeri

182. Eesti LaskurdiviisRedigeeri

8. Eesti LaskurkorpusRedigeeri

7. Eesti LaskurdiviisRedigeeri

249. Eesti LaskurdiviisRedigeeri

TööpataljonidRedigeeri

NSV Liidu SARKi 2. ja 4. valitsusRedigeeri

Eesti Partisaniliikumise StaapRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri

Luftwaffe teenistuses^[1]Redigeeri