Ava peamenüü

Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend

Väeosad Eesti Vabariigi teenistusesRedigeeri

Väeosad Eesti Omavalitsuse teenistusesRedigeeri

Eesti Omavalitsus
Asutatud 1941
Tegevuse lõpetanud 1944
Peakorter Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti kindralkomissariaat
Juhtkond Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe

OmakaitseRedigeeri

Väeosad Saksamaa teenistusesRedigeeri

Wehrmachti koosseisusRedigeeri

julgestusgrupidRedigeeri

  Pikemalt artiklis Julgestusgrupp

Julgestusgrupp ehk julgestuspataljon (saksa Sicherungsgruppe) oli Teise maailmasõja ajal Wehrmachti rinde tagala kindlustamiseks ja seal korra hoidmiseks mõeldud sõjaväeline üksus. Korralduse julgestusgruppide formeerimiseks andis oma käskkirjaga nr.1236/41 21. augustil 1941 Wehrmachti 18. armee ülemjuhataja kindralooberst Georg von Küchler.

idapataljonidRedigeeri

  Pikemalt artiklis Idapataljonid

Kaitsepataljonid IRedigeeri

  Pikemalt artiklis Kaitsepataljonid

Kaitsepataljonid moodustati Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis 1941. aasta Suvesõjas tekkinud Eesti Omakaitse liikmetest, välispolitseinikest, Punaarmeest ületulnutest ja mobiliseeritutest. Enamus väeosadest formeeriti, algselt kas Wehrmachti armeede juhtkondade või tagalapiirkonnas SS-i ja saksa Korrapolitsei Komandöri korraldusel väegruppi "Nord" tagalateenistuse. 1942–1943 aasta talvel reorganiseeriti Omakaitse senised palgalised üksused kas rinde- või vahipataljonideks ja viidi Omakaitse alluvusest välja. Kaitsepataljonid nimetati alates 9. detsembrist 1943. aastal nimetati ümber politseipataljonideks.

Kõik kaitse- ja politseipataljonid allusid administratiivselt SS-i ja politsei Kõrgeimale Komandörile Reichsführer-SS Heinrich Himmlerile läbi Saksa Korrapolitsei juhi SS-Oberstgruppenführer ja Generaloberst der Polizei Kurt Daluege. Operatiivselt allusid kaitse- ja politseipataljonid Wehrmachti väeüksusele, kelle tegevuspiirkonnas väeosad asusid.

1941, suvi
  • 37. Kaitsepataljon – (37. Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Dorpat, Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 37)
  • 38. Kaitsepataljon – (38. Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Fellin, Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 38)
  • 39. Kaitsepataljon – (39. Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Oberpahlen, Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 39)
  • 40. Kaitsepataljon – (40. Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Pleskau, Estnische Schutzmannschaft Bataillon nr. 40)
  • 41. Kaitse Tagavarapataljon (Schutzmannschaft Erzats Bataillon 41)
  • 42. Kaitse Pioneeripataljon – (Schutzmannschaft Pionier Bataillon 42, Bau-Abt,Estnische Pionier Sicherungs Abteilung Dorpat), alates 1942. aastast 41. Kaitse Tagavarapataljon
1941, sügis
1943, kevad

PolitseipataljonidRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti politseipataljonid

Kaitsepataljonid nimetati alates 9. detsembrist 1943. aastal nimetati ümber politseipataljonideks.

1943, detsember

PiirikaitserügemendidRedigeeri

300. EoD ja 207. Jd op. alluvuses
  Pikemalt artiklis 300. Eriotstarbeline Diviis, 207. julgestusdiviis

Saksa Politsei ja SS Juhi admin. alluvusesRedigeeri

TollipiirkaitsepataljonidRedigeeri

  Pikemalt artiklis Tollipiirikaitsepataljonid

1942. aasta 22. märtsil allutati Idaalade Riigikomissariaadi Kõrgema SS-i ja Politsei juhi Friedrich Jeckelni poolt Eesti omakaitse piirikaitse kohalikule Saksa Korrapolitsei juhile ja 10. aprilli Saksa Korrapolitsei juhi Hermann Schallerti korraldusel saadeti Piiriomakaitse pataljonid ning piiri omakaitse juhtkond laiali 3. juulil ja piiripataljon lõpetasid tegevuse 6. augustist 1942. aastal. Piirikaitse funktsioon anti üle moodustatavale Saksa Tolli-piirikaitsele.

Piirikaitserügemendid (1944–)Redigeeri

Piirikaitserügemendid (1944 –)
SS-Piirikaitserügemendid (14. mai 1944 –)
Tegev 1944
Riik   Suursaksa Riik
Kuuluvus Idarinne, Wehrmachti Väegrupp Nord
Haru rindeüksused
Liik jalavägi
Suurus 7 rügementi
  Pikemalt artiklis Piirikaitserügemendid

Relva-SS koosseisusRedigeeri

  Pikemalt artiklis Relva-SS

Eesti SS-leegionRedigeeri

Pataljon NarvaRedigeeri

Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon "Narva"
 
Relva-SSi logo
Tegev veebruar 1943 – märts 1944
Riik   Suursaksa Riik
Kuuluvus Relva-SS 5. SS-Soomusdiviis "Wiking"
Liik jalavägi
Suurus pataljon
  • Pataljon Narva (Estnisches SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Bataillon Narwa)

Eesti SS-vabatahtlike brigaadRedigeeri

Eesti SS-vabatahtlike brigaad (1943.5 –)
3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad (1943.10 –)
Tegev mai 1943 – oktoober 1943
Riik Suursaksa Riik
Kuuluvus Relva-SS
Suurus brigaad
20. Eesti SS-vabatahtlike diviis
20. relvagrenaderide SS-diviis (1. eesti)
 
Eesti diviisi vapp
Tegev 24. jaanuar 1944 – mai 1945
Riik Suursaksa Riik
Kuuluvus Relva-SS
Suurus diviis

20. Eesti SS-vabatahtlike diviisRedigeeri

Kriegsmarine koosseisusRedigeeri

Luftwaffe teenistusesRedigeeri

Lennuväe abiteenistusRedigeeri

1944. aasta juunis kutsuti 16–17-aastaseid noormehi astuma vabatahtlikult lennuväe abiteenistusse. Lennuväe abiteenistuslased õpetati välja gruppidena õhutõrjekahurite, helgiheitjate ja tõkkeballoonide meeskondadeks. Kahuriõppustel pidi abiteenistuslane omandama vähemalt kolm meeskonnanumbri eriala. 3. augustil 1944 andis Eesti Omavalitsus välja määruse 1927. aastakäigu lennuväe abiteenistusse kutsumiseks.

Saksa õhutõrjeabiliste (Flakmiliz aus Jugendlichen) organisatsioon, asutati 1942. aasta veebruaris. Hiljem nimetati ümber lennuväe abiteenistuseks. Organisatsiooni värvati Saksamaal vabatahtlikkuse alusel noormehi kesk- ja kutsekoolidest ning saadeti teenima oma elukoha lähedal paiknevatesse õhutõrjeüksustesse. Teenides oma kodukohas õhutõrjes, jätkasid noored samal ajal õpinguid. Selline õhujõudude vabatahtlik abistamine osutus küllaltki efektiivseks ja aitas täiendada õhutõrjeüksuste isikkoosseise, vabastades sealt rindele lahingutegevuseks kõlbulikke mehi.

VälislingidRedigeeri

Väeosad Soome teenistusesRedigeeri

200. Eesti JalaväerügementRedigeeri

Väeosad Norra teenistusesRedigeeri

Väeosad Nõukogude Liidu teenistusesRedigeeri

PunaarmeesRedigeeri

22. Eesti Territoriaalne LaskurkorpusRedigeeri

22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus
Tegev 1940–1941
Riik NSV Liit  
Eesti NSV  
Kuuluvus Punaarmee
Balti Erisõjaväeringkond
27. armee
Suurus korpus
Tähtpäevad formeerimine 29. august 1940
23. veebruar 1941 vandetõeotuse andmine
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad kindralmajor Gustav Jonson
kindralmajor Aleksandr Ksenofontov
kindralmajor Mihhail Duhhanov
180. Eesti Laskurdiviis
Tegev 1940–1941
Riik NSV Liit 
Eesti NSV  
Kuuluvus Punaarmee
Balti Erisõjaväeringkond
22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus
Suurus diviis
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad kindralmajor Richard Tomberg
182. Eesti Laskurdiviis
Tegev 1940–1941
Riik NSV Liit 
Eesti NSV  
Kuuluvus Punaarmee
Balti Erisõjaväeringkond
22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus
Suurus diviis
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad kindralmajor Jaan Kruus
180. Eesti LaskurdiviisRedigeeri
182. Eesti LaskurdiviisRedigeeri

8. Eesti LaskurkorpusRedigeeri

8. Eesti Laskurkorpus
Tegev 1942–1945
Riik NSV Liit 
Eesti NSV  
Kuuluvus Punaarmee
Suurus korpus
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad kindralmajor Lembit Pärn
7. Eesti Laskurdiviis
Tegev 1941–1945
Riik NSV Liit 
Eesti NSV  
Kuuluvus 8. Eesti Laskurkorpus
Suurus diviis
Tähtpäevad 9. oktoober 1942, lahingulipu annetamine
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad kindralmajor Lembit Pärn
polkovnik August Vassil
kindralmajor Karl Allikas
249. Eesti Laskurdiviis
Tegev 1942–1945
Riik NSV Liit 
Eesti NSV  
Kuuluvus 8. Eesti Laskurkorpus
Suurus diviis
Tähtpäevad formeerimine 10. veebruaril 1942, lahingulipu annetamine 18. oktoober 1942
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad kindralmajor Lembit Pärn
polkovnik Artur Saueselg
kindralmajor Johan Lombak
7. Eesti LaskurdiviisRedigeeri
249. Eesti LaskurdiviisRedigeeri

TööpataljonidRedigeeri

  Pikemalt artiklis Tööpataljonid

NSV Liidu SARKi 2. ja 4. valitsusRedigeeri

  Pikemalt artiklis NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus

Eesti Partisaniliikumise StaapRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri

SLÕL "Mehed unustatud armeest"