Ava peamenüü

47. Relva-SS Grenaderirügement

47. Relva-SS Grenaderirügement (saksa Waffen-Grenadier Rügement der SS 47) oli põhiliselt eestlastest koosnev jalaväerügement Relva-SS-i 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisi ja 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi koosseisus aastatel 1944–1945, Teises maailmasõjas.

47. Relva-SS Grenaderirügement
Waffen-Grenadier Regiment der SS 47
Estonian Division.jpg
Eesti diviisi vapp
Tegev 20. aprill 1944–mai 1945
Riik Flag of the NSDAP (1920–1945).svg Suursaksa Riik
Kuuluvus Flag of the Schutzstaffel.svg Relva-SS
Liik jalavägi
Suurus rügement
Osa 20. Relvagrenaderide SS-diviis (1. eesti)
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad Obersturmbannführer Paul Vent
Obersturmbannführer Juhan Vermet
Sturmbannführer Hermann Loibl
Sturmbannführer August Vask
Sturmbannführer Johannes Koort

Rügement moodustati 20. aprillil 1944, formeerimine lõpetati juulis. 1944. aasta aprillis viidi Alfons Rebase, 658. Eesti Pataljon ja Georg Soodeni, 659. Eesti Pataljonid, leitnant Heino Hommiku 657. idakompanii Anijale. Seal formeeriti 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisi 47. rügementi, kuhu liideti ka Narva tagavarapataljon ja Fischeri pataljon.

47. rügemendi I pataljoniks sai 659. Eesti Pataljon ja II pataljoniks 658. Eesti Pataljon. Rügemendi ülemaks määrati Obersturmbannführer Paul Vent. Iga rügement koosnes neljast kompaniist numbritega 47/1...47/12.

47. rügemendi juhtkond ja koosseisRedigeeri

47. Relva-SS Grenaderirügemendi rügemendiülem

I pataljonRedigeeri

Pataljoniülem: Relva-SS Sturmbannführer Georg Sooden, Relva-SS Haupsturmführer Peet Lehola

II pataljonRedigeeri

Pataljoniülem: Relva-SS Hauptsturmführer Alfons Rebane (kuni 26.08.1944), Relva-SS Haupsturmführer Jaan Sepa

  • 47/II pataljon (endine 658. Idapataljon)
    • 47/II 5. kompanii – Relva-SS Obersturmführer Heino Hommik,
    • 47/II 6. kompanii – Relva-SS Untersturmführer Valter Külaots,
    • 47/II 7. kompanii –
    • 47/II 8. (raske)kompanii –

III pataljonRedigeeri

Pataljon formeeriti mobiliseeritud meestest ja jõudis rindele Eesti kaitselahingute ajaks. Nn Sihveri pataljon.

Pataljoniülem: Relva-SS Hauptsturmführer Eduard Hints, Relva-SS Haupsturmführer Viktor Sihver (langes lahingus 09.1944).

  • 47/III pataljon
    • 47/III 9. kompanii – Relva-SS Obersturmführer Aksel-Nikolai Ohaka,
    • 47/III 10. kompanii – Relva-SS Untersturmführer Viktor Piho (langes lahingus 21.09.1944)
    • 47/III 11. kompanii – Relva-SS Untersturmführer Toivo Niilus (langes lahingus 21.09.1944)
    • 47/III 12. (raske)kompanii – Relva-SS
  • Otse 47. rügemendile allusid:
    • 47/13. jalaväe saatekahurite kompanii
    • 47/14. tankitõrje kompanii
    • 47/15. pioneerikompnii

Sõjategevus Eestis 1944Redigeeri

Veidi enne 22. juunil 1944 alanud Nõukogude vägede suvist pealetungi jõudis 47. Relva-SS Grenaderirügement Kehrast Narva rindele. II pataljon võttis üle 45. Relva-SS Grenaderirügemendi positsioonid. I pataljon asus Auverest lõuna pool. 46. rügement asus kaitsele 47. rügemendi II pataljoni vasakult tiivalt mereni.

25. juulil 1944 kell 5 hommikul alustasid marssal Leonid Govorovi juhitavad Leningradi rinde väed – 2. löögiarmee ja 8. armee pealetungi Armeegrupp Narwa positsioonidele. Tule-ettevalmistuse käigus andis Nõukogude suurtükivägi kaitsepositsioonide pihta raske tulelöögi, hävitades suurema osa kaitserajatistest ning läbimurdelõiku kaitsnud üksustest. See võimaldas Punaarmee ülekaalukatel jõududel lühikese ajaga jõgi ületada ning jõuda keskpäevaks Tallinna–Narva maanteeni, kus nende edasitung peatati. Rindejoone lühendamise otstarbel jättis III Germaani Soomuskorpus 26. juulil maha oma positsioonid Narva jõe ääres Jaanilinnas, et asuda taas kaitsele 18 kilomeetrit lääne pool Sinimägedel. Eesti-Saksa väeosad paiknesid Narva–Tallinna maanteega risti üle maantee Mummassaare–Sooküla–Metsküla–Putki joonele.

  Pikemalt artiklis Narva lahing (1944), Auvere lahing

Sinimägede lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Punaarmee 2. löögiarmee viidi alates 4. augustist 1944 rindelt ära, et alustada 10. augustil pealetungi Tartu suunal. Sinimägede rinnet jäid ründama 8. armee diviisid. Sinimägedes hävis peaaegu täielikult 47. rügemendi III pataljon, millest jäi järgi kaks pisikompaniid. 18. augustil 1944 alustasid Saksa väed taandumist sisemaale vastavalt plaanile "Aster".

  Pikemalt artiklis Sinimägede lahing

1944. aasta augustis, pärast Punaarmee läbimurret Kagu-Eestis, saadeti Narva rindelt Kagu-Eestisse Jürgen Wagneri lahingugrupi alluvusse ka kaks 20. Eesti SS-diviisi lahingugruppi. Ühte neist kuulusid 46. Relva-SS Grenaderirügemendi kaks pataljoni ja soomepoiste I pataljon Võitlusgrupp Vent, mida juhtis 47. Relva-SS Grenaderirügemendi staap ja ülem Paul Vent.

Teise lahingugrupina saadeti Kagu-Eestisse, Võitlusgrupp Rebane 46. Relva-SS Grenaderirügemendi staap ja 47. Relva-SS Grenaderirügemendi II pataljon, ülem Alfons Rebane, millega Tartu all liideti kaks 5. piirikaitserügemendi pataljoni. 47/II hävis seal peaaegu täielikult.

  Pikemalt artiklis Tartu lahing (1944)

Pärast Eestist evakueerumist koondati oktoobris 1944 Eesti väeosad Saksamaal Neuhammerisse (tänapäeva Poolas 100 km Wroclawist loodes) ning kõik eestlastest koosnevad väeosad koondati 20. eesti diviisi üksustesse.

47. Relva-SS Grenaderirügemendi (Waffen-Grenadier Regiment der SS 47(estnische nr. 3)) rügemendiülem: