42. Kaitse Pioneeripataljon
42. Kaitse Pioneeripataljon (saksa keeles Schutzmannschaft Pionier Bataillon 42) formeeriti vabatahtlikest talvel 1941–1942 Tallinnas ja Tartus. Pataljoni suurus oli 560 meest. Pataljon koosnes suures osas eestivenelastest. Pataljon formeeriti remondi- ja ehitustöödeks rinde tagalas.
| 42. Kaitse Pioneeripataljon Schutzmannschaft Pionier Bataillon 42 (saksa keeles) | |
|---|---|
| Tegev | 1941–1944 |
| Riik |
.svg){kind=small} Suursaksa Riik |
| Kuuluvus |
 WehrmachtiVäegrupi Nord tagalapiirkond |
| Liik | jalavägi |
| Ülesanne | tagalajulgestus |
| Suurus | pataljon |
| Osa |
207. julgestusdiviis Saksa Korrapolitsei |
| Lahingud |
Teise maailmasõja Idarinne Emajõe forsseerimise tõrjelahingud |
| Ülemad | |
| Praegune ülem |
- major August Siller (Schiller) kapten Johannes Pedaja |
| Märkimisväärsed ülemad |
|
Vabatahtlik Pioneeripataljon värvati väegrupi "Nord" tagala ülemjuhataja Ferdinand von Roques'i ja Russland-Nord kõrgema SS'i ja politseijuhi korraldusel.
Pataljoniülem:
Peale väljaõppet saadeti pataljon Venemaale sõjalistele ehitustele, kus pataljonil tuli osa võtta ka lahingtegevusest.
Suvel 1943. aastal toodi pataljon Eestisse tagasi, kus teda kasutati rindejulgestuseks Mehikoorma ümbruses Pihkva järve piirkonnas.
1944. aastal saadeti Idarindele Velikaja jõe joonele. Hiljem taandus koos Saksa vägedega Eestisse Võru–Petseri joonele. Septembris 1944 oli pataljon lahingutes Emajõe joonel.