August Siller (August Schiller; 2. detsember 1892 Rõngu22. juuli 1960 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (major), 42. Kaitse Pioneeripataljoni ülem.

Ta sai majoriks 24. veebruaril 1938.

Juulis 1944 Siller haigestus, pataljoniülemana hakkas teda asendama Johannes Pedaja. Punaarmee üksused murdsid septembris Emajõe rindest läbi ja lõid 42. politseipataljoni puruks. Siller arreteeriti Haapsalu sõjaväehaiglast ning viidi Saaremaa kaudu Saksamaale koonduslaagrisse, kus talle mõisteti 170[küsitav] aastat sunnitööd. Ta vabanes koonduslaagrist 1945. aastal ja naasis repatriandina Eestisse. Ta arreteeriti uuesti ja määrati 10+5 aastat. 1960. aastal tuli ta Siberist tagasi, kuid suri samal aastal Tallinnas.[1]. Ta maeti 24. augustil 1960 Rõngu kalmistule[2].

Viited muuda

  1. Jaak Pihlau: "Luureagent L/127 – Kapten Pedaja lugu" Kultuur ja Elu
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. märts 2016. Vaadatud 17. veebruaril 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid muuda