207. julgestusdiviis

207. julgestusdiviisi (207 Sicherungs-Division) oli Teise maailmasõja ajal Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis Tartus dislotseerunud Väegrupi Nord tagalapiirkonna julgesutusüksus. Julgestusdiviisi ülesanneteks määrati varustustugipunktide, ühendus- ja järelveoteede ning järelvedude endi, lennuväljade ja trofeeladude julgestamine, sõjavangide valvamine ja äravedu ning liikluskorraldus väegruppide tagalas.

207. julgestusdiviis
Tegev 1940–1945
Riik Flag of Germany (1935–1945).svg Saksa Riik
Kuuluvus Balkenkreuz.svg Wehrmacht
Ülesanne tagalajulgestus, vastutusala oli kogu Eesti (v. a. Narva ümbrus) ja Peipsi-tagused alad Pihkvast Narvani.
Suurus 2 jalaväerügementi
Osa Väegrupp Nordi tagalapiirkond
Lahingud Teine maailmasõda
Idarinne

Punaarmee läbimurde järel Alūksne (Marienburgi) kaitseliinil 1944. aasta augustis, allutati 207. julgestusdiviis armeegrupile „Narwa” ja kui Narva rindelt paisati Lõuna-Eestisse lahinggrupp „Wagner” SS-Brigadeführer Jürgen Wagneri juhtimisel, lahinggrupile allutati ka 207. julgestusdiviis. 207. julgestusdiviis allutati 25. augustil 1944 Emajõe rindelõigu kaitse II armeekorpusele, millele 207. julgestusdiviis allus kuni purustamiseni 17. ja 18. septembril 1944. Diviisile allusid peale 94. julgestusrügemendi ka põhiliselt eestlastest koosnevad lahinggrupid: kolonel Paul Gallase lahinggruppi kuulusid 5. Eesti Piirikaitserügemendi osad, Omakaitse üksused jt., 207. diviisile allus ajuti ka lahinggrupp Rebane.


207. julgestusdiviisi juhtkondRedigeeri

Diviisi staabi Ia ohvitser:

207. julgestusdiviisi üksusedRedigeeri

  • 94. julgestusrügement (94. Sicherungs-Regiment)
  • 374. grenaderirügement (Grenadier-Regiment)[2]

Diviisi koosseisus oli staap koos sideroodu, välikomandantuuriga.

Diviisis oli kolmest pataljonist koosnevad 2 jalaväerügementi, kus igas pataljonis oli:

  • kolm laskurkompaniid;
  • üks kuulipildujate kompanii;
  • tankitõrjekompanii, kuhu kuulus 12 kahurit (37 mm kaliibrilist kahurit);
  • jalaväe saatekahurite kompanii – kuus kerget kahurit,
  • kerge kahurväedivisjon – kolm patareid (105 mm haubitsat).

Julgestusdiviisile allutati Saksa üksuste kõrval ka sõjavangidest ja kohalikest elanikest komplekteeritud üksused, sh ka 4) julgestus- ja korrakaitseüksused: valgevenelastest, ukrainlastest ja kasakatest sõjavangidest formeeritud 207. ratsapataljon (Ostreiter-Abteilung 207) ning 37., 40., 41. ja 42. eesti kaitsepataljonid.

Julgestusdiviisi tegevusvaldkonda kuulus sõjavangilaagrite haldamine ja üksuste formeerimine kohalikest elanikest. 26. juunil 1942 arvati 207. julgestusdiviisi koosseisust välja Dulag’id nr. 101, 102, 154 ja 200. 207. julgestusdiviisile allutati Stalag’id (statsionaarsed laagrid) nr. 332 (Viljandis), 372(Pihkvas), 381(Tapal). (Vt. Saksa sõjavangilaagrid Eestis)

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri