Ava peamenüü

46. Relva-SS-i grenaderirügement (saksa Waffen-Grenadier Rügement der SS 46) oli põhiliselt eestlastest koosnev jalaväerügement Relva-SS-i koosseisus aastatel 1943–1945.

20. Eesti diviisi
46. Relva-SS-i grenaderirügement
Waffen-Grenadier Regiment der SS 46 (estnische nr. 2) (saksa keeles))
Estonian Division.jpg
Eesti diviisi vapp
Tegev November 1943 - mai 1945
Riik Flag of the NSDAP (1920–1945).svg Suursaksa Riik
Kuuluvus Flag of the Schutzstaffel.svg Relva-SS
Liik jalavägi
Ülesanne Eesti kaitsmine
Suurus rügement
Lahingud Teise maailmasõja Idarinde Neveli rindel
1944. aastal Sõjategevuses Eestis:
Narva lahing
Sinimägede lahing ja 1945. aasta
Oppelni lahing
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad Relva-SS Standartenführer Juhan Tuuling
Relva-SS Sturmbannführer Alfons Rebane

Algselt oli rügemendi nimi 43. vabatahtlike SS-Rügement (43. SS-Freiwilligen Regiment), kuni see kuulus 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadi (3. Estnische SS-Freiwilligen-Brigade) koosseisu.

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti SS-vabatahtlike brigaad

Novembris 1943 nimetati rügement ümber 46. Relva-SS grenaderirügemendiks (SS-Rgt.46), mis allutati jaanuaris 1944 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisile.

Next.svg Pikemalt artiklis 20. eesti diviis

Kuni 1944. aasta aprillini kuulus rügementi kaks pataljoni, siis moodustati 660. Eesti Pataljonist juurde III pataljon, mida täiendati mobiliseeritud meestega.

Iga rügement koosnes 4 kompaniist numbritega 46/1-46/12.

Maaväe üksused
Üksus Kooslus Ülem NATO kood
Pooljagu 3–4 Kapral OR-2
Jagu 8–12 Seersant OR-3
Rühm 15–30 Leitnant OF-1
Kompanii 80–150 Kapten/Major OF-2/OF-3
Pataljon 300–800 Kolonelleitnant OF-4
Rügement/
Brigaad
3000–5000 Kolonel/
Brigaadikindral
OF-5/OF-6
Diviis 10 000–30 000 Kindralmajor OF-7
Korpus 30 000–50 000 Kindralleitnant OF-8
Armee 100 000–300 000 Kindral OF-9
Armeegrupp/
Rinne
2+ armeed Välimarssal/
Armeekindral
OF-10
Piirkond/
Sõjatander
4+ armeegruppi Kuue tärni kindral/
Ülemjuhataja
?

46. rügemendi juhtkond ja koosseisRedigeeri

  • 46. Eesti SS-vabatahtlike rügemendi rügemendiülemad:
Relva-SS Standartenführer Juhan Tuuling, (–25. juulil 1944, mil viidi üle korpuse staapi);
Relva-SS Sturmbannführer Alfons Rebane, (alates 26.08.1944–).

I pataljonRedigeeri

  • 46/I pataljon, pataljoniülem: Relva-SS-i Sturmbannführer Ain Mere (–8.1944), Relva-SS-i Haupsturmführer Jaan Sepa (8.1944), Relva-SS-i Haupsturmführer Enn Rannik/Heino Rannik
    • 46/I 1. kompanii – Relva-SS-i Untersturmführer Edgar Kilk (18.5.1918 – langes lahingus 21.02.1944), Relva-SS-i Obersturmführer Martin Hunt (langes lahingus 25.07.1944), Jaan Kodasmaa,
    • 46/I 2. kompanii – Relva-SS-i Untersturmführer Harald Kuus (langes lahingus 24.02.1944),
    • 46/I 3. kompanii – Relva-SS-i Obersturmführer Egon Saaristu, Relva-SS-i Obersturmführer Arnold Kalle (langes lahingus 06.08.1944), Relva-SS-i Obersturmführer A. Lahi,
    • 46/I 4. kompanii

II pataljonRedigeeri

III pataljonRedigeeri

Sõjategevus Eestis 1944Redigeeri

1944. aasta 24. veebruaril ründasid 46. rügemendi II pataljoni osad SS-i Haupsturmführer'i Rudolf Bruusi juhtimisel Riigiküla sillapead (1200 m pikk ja 300 m lai) põhjast, I pataljon lõunast. Pärast suurtükitule ettevalmistust varajastel hommikutundidel, kell 5:15 asus 6. kompanii 20-meheline löögirühm SS-i Oberscharführer' Rein Männiku juhtimisel käsigranaatidega kaevikuid rullima. Kella 17:00 paiku õhtul oli sillapea hävitatud. Lahing kestis üle kümne tunni ning sillapea likvideeriti. Vaenlasi langes üle 300, Eesti Diviis kaotas 2 ohvitseri, 11 sõdurit ning 32 sai haavata. Sillapea purustamise eest autasustati SS-i Oberscharführer'it Rein Männikut korraga nii I kui ka II klassi Raudristiga, mis tegi temast esimese eestlase, kes sai sellise au osaliseks. Rügemendiülemat, SS-i Haupsturmführer't Rudolf Bruusi autasustati I klassi Raudristiga. Riigiküla sillapea purustamise eest sai 46 eesti sõjameest II klassi Raudristi ja 5 I klassi Raudristi.

  Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Veebruar 1944
  Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Diviisi lahingud Narva all
  Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Märts 1944

46. rügemendi juhtkond ja koosseisRedigeeri

  • 46. Relva-SS-i grenaderirügemendi (Waffen-Grenadier Regiment der SS 46 (estnische nr. 2) rügemendiülemad:
 
Sturmbannführer Alfons Rebane, Eesti kaitseväe vormis
Relva-SS-i Sturmbannführer Alfons Rebane.

I pataljonRedigeeri

II pataljonRedigeeri

III pataljonRedigeeri

  • 46/III pataljon, pataljoniülem:Relva-SS-i Obersturmführer Arseni Korp/Relva-SS-i Obersturmführer Andres Korp (sai haavata ja hukkus sanitaartranspordilaeval Moero, 22.09.1944), Relva-SS-i Haupsturmführer Voldemar Pärlin, Relva-SS-i Obersturmführer Karl Pärnoja (9.1944–). Pataljon, kuni aprillini 1944 660. Eesti Pataljon, augustist 1944 liideti soomepoiste I pataljoniga)
    • 46/III 9. kompanii – Relva-SS-i Obersturmführer Arnold Kalle (langes lahingus 06.08.1944), Relva-SS-i Untersturmführer Leo Lembaru (jäi teadmata kadunuks lahingus 19.09.1944),
    • 46/III 10. kompanii – Relva-SS-i Obersturmführer Uno Kook, Rein Rajasalu (langes lahingus 29.08.1944), Relva-SS-i Untersturmführer Tarmo Undla (langes lahingus 10.1944),
    • 46/III 11. kompanii – Relva-SS-i Untersturmführer Boris Metsoja (langes lahingus 31.07.1944), A. Lahi
    • 46/III 12. kompanii – E. Maad
  • Otse 46. rügemendile allusid:

LahingutegevusRedigeeri

  Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Juuli 1944, Sinimägede lahing
  Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#August 1944, Tartu lahing (1944)

Pärast Eestist evakueerumist koondati oktoobris 1944 Eesti väeosad Saksamaal Neuhammerisse (tänapäeva Poolas 100 kilomeetrit Wroclawist loodes) ning kõik eestlastest koosnevad väeosad koondati 20. Eesti diviisi üksustesse. Eestist taganemise järel koondati 20. diviis lühiajalisele puhkusele ja reorganiseerimisele Alam-Sileesiasse Neuhammeri õppelaagrisse, Żagańi lähedal.

12.–15. jaanuaril 1945 murdis Punaarmee saksa rinde Läänemerest kuni Karpaatideni läbi ning liikus läände. 23. jaanuariks 1945 olid Punaarmee üksused ületanud Oderi jõe ja seal sillapead moodustanud, neid ei suudetud likvideerida. Oderi kaitsele suunati kõik väeosad, ka Eesti diviis pidi nüüd võitlusse astuma.

  Pikemalt artiklis Idarinne (Teine maailmasõda)#Ida-Preisimaa pealetungioperatsioon

22. jaanuaril 1945 paisati võitlusgrupp Oppelni ja Breslau-Briege rindelõiku Punaarmee pealetungi pidurdama. Võitlusgrupp koosnes diviisi staabist, kahest jalaväerügemendist, tankitõrjeüksusest, kahest suurtükiväe divisjonist ja toitlustusrühmast. 26. jaanuaril lahkus Neuhammerist 46. Relva-SS Grenaderirügement A. Rebase juhtimisel ja 22. jaanuari õhtul 45. rügement H. Riipalu juhtimisel.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri