Ava peamenüü

SS-korpus oli operatiiv-taktikaline väekoondis, mis kuulus II maailmasõja aegsesse Relva-SSi (Waffen-SS) ja allus Wehrmachti operatiiv-taktikalisele juhtimisele.

Korpus koosnes harilikult 2–4 diviisist või brigaadist ja eriotstarbelistest väeosadest ning tagalaüksustest.

Korpuse suurus ning sinna kuuluvate väeüksuste koosseis ja struktuur ei olnud kindlaks määratud. Seda muudeti vastavalt korpuse lahinguülesannetele ja rinde vajadustele.

SS-korpuseid hakati eraldi moodustama alles 1943. aasta teisel poolel. Kuni selle ajani oli Relva-SS-i kuuluvate väeüksuste arv liiga väike, et iseseisvalt suuremaid väekoondisi luua. Kuni 1943. aastani kuulus sinna ainult 8 diviisi ja brigaadi, mis võitlesid Wehrmachti väeüksuste (korpuste ja armeede) koosseisus.

Uute Relva-SS-i väeüksuste (diviiside, korpuste) moodustamiseks andis tõuke 14. märtsil 1943 toimunud Harkovi tagasivallutamine SS-korpuse poolt, kuhu Obergruppenfürer Paul Hausselil oli õnnestunud koondada kolm tugevat SS-diviisi: LAH, "Das Reih" ja "Totenkof". See oli sakslaste suurim võit üle pika aja. Pärast seda andis Hitler loa uute Relva-SS-i üksuste ja ka korpuste moodustamiseks, mis tõi kaasa nende arvu kiire kasvu.

Ajavahemikus 1943–1945 moodustati 16 SS-korpust, kuigi nende numeratsioon ei ole järjepidev nagu SS-diviisidel.

Moodustatud SS-korpusedRedigeeri

Ei ole teada, kas rohkem korpuseid moodustati ja millised üksused moodustati ja kas neid üldse moodustati numbrite 7 ja 8 all. Pidevalt muutus ka moodustatud korpuste koosseis.

Ebastandardse koosseisuga olid ka IX. Mägikorpus (IX. Gebirgskorps), kuhu kuulusid kaks ratsaväediviisi.

XV. Kasakate SS-Ratsaväekorpus (XV. Kosaken SS-Kavalleriekorps) eksisteeris korpusena ainult paberil. Selle korpuse koosseisu paberite järgi kuulunud ratsaväelased ei kuulunud Relva-SS-i ega kannud selle vormi.