III Germaani Soomuskorpus

III Germaani Soomuskorpus (III SS-Panzerkorps (germanisches)) oli Teise maailmasõja aegne Relva-SS-i koosseisu kuuluv SS-korpus, mis moodustati Adolf Hitleri korraldusega 30. märtsil 1943 ja korpuseülemaks määrati SS-Obergruppenführer ja Relva-SS kindralleitnant Felix Steiner.

III Germaani Soomuskorpus
saksa keeles III SS-Panzerkorps
Tegev Aprill 1943–4. mai 1945
Riik Suursaksa Riik
Kuuluvus Wehrmacht
Haru Relva-SS
Liik jalavägi, Soomusjalavägi
Suurus korpus
Osa Väegrupp Nord (1943–1944)
Armeegrupp Narwa (1944)
Garnison/staap
Lahingud Teise maailmasõja Idarinde:
Oranienbrugi platsdarmi blokeerimine
kaitsetegevus Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioonis
kaitsetegevus Krasnoje Selo–Ropša pealetungioperatsioonis
kaitsetegevus Kingissepa–Gdovi pealetungioperatsioonis
Narva lahing
Sinimägede lahing
Kuramaa lahing
Ülemad
Praegune ülem -
Märkimisväärsed ülemad Felix Steiner
Georg Keppler
Matthias Kleinheisterkamp
Martin Unrein
Felix Steiner

III Germaani Soomuskorpus oli rahvusvaheline väekoondis, kus võitlesid paljude Euroopa rahvaste esindajad. Korpus komplekteeriti ja õpetati välja 1943. aasta suvel, kuid tema väeosade koosseis ja arv muutus vastavalt vajadusele.

Lahingutegevus muuda

1943. aasta oktoobris saadeti vastselt väljaõpetatud korpus Horvaatia partisanide vastu. Detsembrist 1943 viidi korpus Leningradi rindele Oranienbaumi alla.

Jaanuaris 1944 taganes Leningradi alt Narva jõe äärde Pantheri liinile, kus moodustas Jaanilinna sillapea ning asus kaitsele Narva jõe joonel. Veebruarist kuni 25. juulini 1944 pidas raskeid kaitselahinguid Narva jõel ja Jaanilinna sillapeal, kust taanduti Tannenbergi liinile Sinimägedesse. Veebruarist 1944 allutati korpusele ka 20. Eesti diviis. Tannenbergi liinil kaitsti rinnet Sinimägede lahingus ja selle ümbruses kuni 19. septembrini. Korpus allus eesti 1944. aastal toimunud kaitselahingute ajal armeegrupile Narva.

Pärast Tannenbergi liini mahajätmist taandus korpus Lätisse Kuramaale. Novembris 1944 sai korpus uueks korpuseülemaks SS-Obergruppenführer ja Relva-SS kindralleitnant Georg Keppler. Kuramaal hoiti rinnet kuni veebruarini 1945, kui korpus viidi laevadel Stettini. Märtsist võitles korpus Berliini kaitselahingutes Pommeri lähistel.

Mais alistus korpus Berliinis ja selle ümbruses Punaarmeele.

Komandörid muuda

 
Felix Steiner

Korpusse kuulunud väeosad muuda

26. detsembril 1943 muuda

5. veebruar 1944 muuda

16. veebruar 1944 muuda

24. veebruar 1944 muuda

1. märts 1944 muuda

23. märts 1944 muuda

1944. aasta, kevad-suvi muuda

  Pikemalt artiklis Väegrupp Nord#Sõjategevus 1944. aastal
  Pikemalt artiklites Narva lahing (1944), Sinimägede lahing ja Sõjategevus Eestis (1944)

Alates 15. aprillist 1944 allunud väeosad muuda

Alates 15. juunist 1944 allunud väeosad muuda

Alates 15. juulist 1944 allunud väeosad muuda

Alates 15. augustist 1944 allunud väeosad muuda

16. septembril 1944 muuda

1. märtsil 1945 muuda

11. aprillil 1945 muuda

  • 18. soomusgrenaderide diviis
  • 23. SS-vabatahtlike soomusgrenaderidiviis „Nederland“
  • 27. SS-vabatahtlike grenaderidiviis Langemarck

Viited muuda

Kirjandus muuda

  • Wilhelm Tieke. Truuduse tragöödia. III (germ.) SS-Soomuskorpuse võitlused ja hukkumine. Tartu, Kirjastus Greif, 1999, 304 lk.

Välislingid muuda