Żagań (prantsuse ja saksa keeles Sagan) on linn Lääne-Poolas Lubuszi vojevoodkonnas Bóbri jõe ääres.

Żagań
poola Żagań
Żagańi vanalinn
Pindala: 40,4 km²
Elanikke: 24 424 (31.03.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 51° 37′ N, 15° 19′ E
Żagań (Poola)
Żagań

2010. aastal oli Żagańis 26 253 elanikku.

Ajalooliselt on linn Żagańi hertsogite residents ja Żagańi maakonna keskus. Varem kuulus Żagań Zielona Góra vojevoodkonda (1975–1998), ent 1999. aastast paikneb Żagań Lubuszi vojevoodkonnas.

Ajalugu

muuda

Żagańit on esmamainitud ürikus 1202. aastal, mil see kuulus Alam-Sileesia hertsogkonda, mida valitses tollal Piastide dünastiast Henryk I Habemik. 1549. aastal loovutas Saksimaa kuurvürst Moritz Żagańi Böömi ja Ungari kuningale Ferdinand I-le. Keiser Ferdinand II läänistas Żagańi 1627. aastal Albrecht von Wallensteinile, kes oli tema vägede ülemjuhataja Kolmekümneaastases sõjas.

Pärast Poolasse tungimist 1939. aastal rajas Saksamaa Żagańisse kurikuulsad sõjavangilaagrid. Kokku viibis laagris nimega Mannschafts-Stammlager Stalag VIIIC ja selle allasutustes üle 300 000 vangi umbes 30 riigist. Umbes 120 000 neist surid nälja, haiguste ja halva kohtlemise kätte. 1942. aasta märtsis rajati täiendav laager liitlasriikide pilootidele, nimega Stalag Luft III.

Stalag Luft III-s toimus üks julgemaid põgenemisi Saksamaa vangilaagritest, mis viis 50 vangi tapmiseni. Selle juhtumi põhjal on valminud kaks maailmakuulsat filmi: "Suur põgenemine" (peaosas Steve McQueen) ja "Suur põgenemine II" (peaosas Christopher Reeve). Põgeneda üritas 200 vangi, kellest 80 suutsid laagrist välja saada; 73 neist saadi kätte ja 50 hukati Adolf Hitleri käsul. Vaid kolm jõudsid Suurbritanniasse.

Pärast Teist maailmasõda anti Żagań 1945. aastal Saksamaalt tagasi Poolale koos ülejäänud Sileesiaga. Sakslased kas põgenesid Punaarmee tuleku eel või saadeti välja. Linn taasasustati poolakatega, kellest paljud olid omakorda aetud minema aladelt, mis said osaks Nõukogude Liidust.

Tähelepanuväärseid elanikke

muuda

Galerii

muuda

Viited

muuda