Ava peamenüü

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus (vene keeles 4-е Управление НКВД СССР) oli Teise maailmasõjas aastatel 19411943 tegutsenud nõukogude luure- ja diversioonitegevuse keskasutus.

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus
4-е Управление НКВД СССР (vene keeles)
KGB Symbol.png
Lühend NSVL RJRK
Asutatud 1941
Tegevuse lõpetanud 1943
Tüüp riiklik julgeolek
Peakorter Lubjanka väljak, Moskva
Tegevuspiirkond NSV Liit
Emaorganisatsioon NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat

Sisukord

Loomise algetapidRedigeeri

Luure- ja diversioonitegevuses oli NSV Liidu riiklikes julgeolekuorganites 4. valitsuse eellasteks Pavel Sudoplatovi juhitud NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissari juures asuv Erigrupp (Особая группа при наркоме), 3. oktoobril 1941, moodustati erigrupist NSV Liidu SaRKi 2. osakond ning 18. jaanuaril 1942 NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus. Pärast 1943. aasta nõukogude julgeolekuorganite reorganiseerimist, kui SARK-ist lahutati riikliku julgeoleku eest vastutavad allüksused NSV Liidu Riiklikuks Julgeoleku Rahvakomissariaadiks ning moodustati SARK-i 4. Valitsuse baasil NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 4. valitsus, mida juhiks oli jätkuvalt Pavel Sudoplatov.

Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus tegeles Teise maailmasõja ajal vaenlase tagalas asuvate diversandiüksuste töö juhtimisega ning nende kaudu luureinformatsiooni kogumisega. Teise maailmasõja ajal saadeti Saksa vägede tagalasse ligi 14 000 luurajat ja diversanti, kellest 500 olid välismaalased.

Oma töös konkureeris Sõjaväeluure (GRU) analoogse tegevusega, samas kui GRU ja rinnete luureüksused tegelesid sõjategevuseks vajaliku strateegilise ja operatiivinformatsiooni kogumisega, 4. Valitsus aga diversioonide, poliitilise ja majandusliku informatsiooni kogumisega.

Pärast Teise maailmasõja lõppu tegeles NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsuse järglane NSV Liidu RJRK-i ja NSV Liidu RJM-i 4. valitsus, Ukrainas ning Balti riikides vastupanuvõitluses mahasurumise ja hävitamisega, kuni 1954. aastani, millal loodi NSV Liidu RJM-i ning NSV Liidu Siseministeeriumi 5. osakonna ja 4. valitsuse jõudude liitmise teel moodustati NSV Liidu RJK 4. Valitsus, mille ülesandeks oli rahvusliku vastupanuliikumise ja välismaiste luureteenistuste vaheliste sidemete avastamine ning tõkestamine. Valitsus ja osakonnad liiduvabariikides likvideeriti 1960. aastal.

ÜlesandedRedigeeri

  • Luuretegevuses:
    • vaenlase sõjajõudude asukoha, arvulise koosseisu ja relvastuse kohta,
    • staapide, lennuväljade ja relvabaaside ning laskemoonaladude asukohtade kohta,
    • kaitserajatiste ehitamise kohta,
    • Saksa väejuhatuse ja okupatsioonivõimude poliitiliste ja majanduslike ürituste kohta,
  • Diversioonitöös:
    • raudtee ja autotranspordi rikkumine, Saksa vägede tagalas vedude tõkestamine,
    • tööstusobjektide, staapide, ladude, relvastusbaaside, kütuseladude, toiduainevarude ja muu varustuse töökorrast väljaviimine,
    • raudtee, maanteede ja pinnatud teede rikkumine, sidesõlmede ja elektrijaamade rikkumised linnades.
  • Vastuluurealases töös:
    • tuvastada luure-diversioonikoolid ja karistusorganite asukohad, agentuuri ettevalmistamise keskused (koolid), nende struktuur, arvuline koosseis, agentide väljaõppesüsteem, nende võimalikud imbumisteed Punaarmeesse, partisaniüksustesse ja nõukogude tagalasse;
    • välja selgitada vaenlase agente, kes on ette valmistatud saatmiseks nõukogude tagalasse aga samuti keda jäetakse maha nõukogude vägede tagalasse pärast Saksa vägede taganemist;
    • tuvastada vaenlase agentuuri sidekanalid luurekeskustega;
    • viia läbi süstemaatilisi üritusi vabatahtlikult vaenlase poole üle läinud Punaarmee sõjaväelastest ja vägivaldselt mobiliseeritud okupeeritud piirkondade elanikest moodustatud vaenlase väeosade lagundamiseks;
    • tõkestada partisanisalkadesse vaenlase agentuuri sisseimbumist, viia läbi aktiivseimate vaenlase käsilaste ja võimalusel okupatsioonivõimude esindajate likvideerimist, kes on vastutavad karistusaktsioonide eest partisanide ja kohalike elanike suhtes[1].

Juhtkond ja organisatsioonRedigeeri

  • Riikliku julgeoleku vanemmajor Pavel Sudoplatov, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissari juures asuva Erigrupi, NSV Liidu SARKi 2. osakonna ja SV Liidu SARKi 4. valitsuse ülem;
    • Naum Eitingon, N.D. Melnikov, V.А. Kakutšai (Какучай), NSV Liidu SARKi rahvakomissari juures asuva Erigrupi ülema asetäitjad;
    • Naum Eitingon, N.D. Melnikov, V.А. Kakutšai, NSV Liidu SARKi 2. osakonna ülema asetäitjad;
    • Naum Eitingon, N.D. Melnikov, V.А. Kakutšai, NSV Liidu SARKi 4. valitsuse ülema asetäitjad;

NSV Liidu SARKi 2. osakond, 1941–1942Redigeeri

18. jaanuaril 1942 moodustati vastavalt NSV LIisu SARKi käskkirjale nr 00145 NSV Liidu SARKI IV valitsus, mille ülesannetena loetleti: "Eriülesannete täitmine vaenlae tagalas ja samuti vaenlase territooriumil asuvate tööstusettevõtete ja muude tähtsate ehitiste rivist väljaviimisele suunatud ürituste organiseerimine ja läbiviimine".

  1. osakond, osakonnaülema asetäitja Dmitri Feditškin (1.1942–10.1943)
    1. jaoskond
    2. jaoskond
    3. jaoskond
    4. jaoskond
    5. jaoskond, diversiooni ja partisanitöö Eesti suunal, ülem Boris Kumm 18. jaanuar 1942 – 1. juuni 1942

NSV Liidu SARKi 4. valitsus, 1942–1943Redigeeri

  • 1. osakond (välismaa):
  • 2. osakond ("okupeeritud" ja ohustatud NSV Liidu territoorium):
  • 3. osakond:
    • 1. jaoskond ─ tehniline ettevalmistusjaoskond;
    • 2. jaoskond – operatiivjaoskond;
    • 3. jaoskond – materjaaltehniline jaoskond;
    • 1. ja 2. õhkijate(minööride) salk;
  • 4. osakond:
    • 1. jaoskond ─ "D" diversioonitehnikaj. (“Д” (диверсионной техники);
    • 2. jaoskond – "TN" operatiivtehnikaj. (“ТН” (оперативной техники);
    • 3. jaoskond – ettevalmistusjaoskond;
    • 4. jaoskond – materiaaltehniline jaoskond;
  • Üksik sapöörirood;
  • Hävituspataljonide ja Partisanisalkade Staap (Штаб истребительных батальонов и партизанских отрядов):
    • Juhtkond;
    • Sekretariaat;
    • 1. jaoskond – hävituspataljonid
    • 2. jaoskond – partisanisalgad.

4. Valitsuse keskaparaati kuulus 113 töötajat.

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi territoriaalorganites olid Valitsustes 4. osakonnad, kes vastutasid 4. Valitsuse pädevuses olnud ülesannete täitmise eest oma teeninduspiirkonnas.

NSV Liidu RJRKi 4. valitsus, 1943–1946Redigeeri

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 4. valitsus
4-е Управление НКГБ СССР (vene keeles)
Lühend NSVL RJRK 4. osakond
Asutatud 1943
Tegevuse lõpetanud 1946
Tüüp riiklik julgeolek
Peakorter Lubjanka väljak, Moskva
Emaorganisatsioon NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 4. valitsus, 1943–1946

4. valitsuse ülem: Pavel Sudoplatov, 11.5.1943 – 11.1946
  • 1. osakond – terror ja diversioonid Saksa vägede poolt okupeeritud NSV Liidu territooriumil, Vene NFSV, Karjala-Soome NSV, saksa sõjaväega koostööd tegevate Vene kollaboratsionistlike formeeringute vastu; alates 1944. aastast Ukraina NSV, Valgevene NSV, Eesti, Läti ja Leedu
  • 2. osakond – terror ja diversioonid Saksa vägede poolt okupeeritud NSV Liidu territooriumil, Ukraina NSV, Valgevene NSV, Eesti, Läti ja Leedu; alates 1944. aastast Suursaksa Riik
  • 3. osakond – terror ja diversioonid Saksa vägede poolt okupeeritud Ukraina NSV territooriumil, ukraina kollaboratsionistlike formeeringute vastu; alates 1944. aastast Ida-Euroopa
  • 4. osakond – terror ja diversioonid Saksa vägede poolt okupeeritud Krimmis, Põhja-Kaukaasias, Taga-Kaukaasias, idakollaboratsionistlike formeeringute vastu; alates 1944. aastast Suursaksa Riigi liitlased
  • 5. osakond – eriettevalmistus ja side
  • 6. osakond – erioperatsioonid
  • 7. osakond – operatiivosakond
  • 8. osakond – arvestuse ja informatsiooniosakond

NSV Liidu RJMi 4. valitsus, 1946–1953Redigeeri

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 4. valitsus
4-е Управление MГБ СССР (vene keeles)
Lühend NSVL RJMi 4. osakond
Asutatud 1946
Tegevuse lõpetanud 1953
Tüüp riiklik julgeolek
Peakorter Lubjanka väljak, Moskva
Emaorganisatsioon NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium 4. valitsus, 1946–1953. 18.7.1952 toimus struktuurimuudatus.

4. valitsuse ülem: Vjatšeslav Rogov, 20 5.1946 – 17.12.1949; Nikolai Salõnski, 17.12.1949 – 1.9.1950; Pavel Meštšanov, 3.1.1951 – 24.3.1953.
  • 1. osakond – üleliiduliselt tagaotsitavad
  • 2. osakond – välisluurete agentide, kodumaa reeturite, saksa fašistlike vallutajate abistajate väljaselgitamine
  • 3. osakond – emigrantlike organisatsioonide agentuuri väljaselgitamine
  • 4. osakond – RJMi operatiiv-tuvastusgruppide väljaselgitamise juhendamine, eriülesanded väljaselgitamisel
  • 5. osakond – uurimisosakond

(1952)

  • 1. osakond – välisluurete (va Lääne-Saksamaa) ja emigrantlike organisatsioonide agentuuri väljaselgitamine (eraldati 5.1.1953 ja liideti RJMi Luurepeavalitsusse)
  • 2. osakond – Lääne-Saksamaa luure agentuuri väljaselgitamine
  • 3. osakond – kodumaa reeturite, saksa fašistlike vallutajate abistajate väljaselgitamine, kinnipidamiskohtadest ja asumiselt põgenenud, eeluurimisest kõrvalehoidjate väljaselgitamine, kelle suhtes oli vajalik agentuurläbitöötlus
  • 4. osakond – üleliiduliselt tagaotsitavad
  • 5. osakond – uurimisosakond

IsikkoosseisRedigeeri

4. Valitsuse luure- ja diversandigruppide koosseisu tuumikuks oli Nõukogude Liidu parimad sportlased ja üle maailma kokku kogutud "kodutud" välismaa kommunistid ja internatsionalistid (Saksamaalt, Hispaaniast jne), samuti suurel hulgal noori vabatahtlikke, kelle väljaõppekeskuseks oli 27. juunil 1941 Üksik eriotstarbeline motolaskurbrigaad (Отдельная мотострелковая бригада особого назначения (ОМСБОН).

Brigaadi 1. polk oli formeeritud välismaa kommunistid ja internatsionalistidest; 2. polk aga maailmatasemel nõukogude sportlastest (laskjad, maadlejad, poksijad, suusatajad jne).

Brigaadi ülem Dmitri Nikolajevitš Medvedjev, ülema asetäitja Nikolai Koroljov

OperatsioonidRedigeeri

  • 21. septembril 1941: Kiievis Saksa vägede võiduparaadil õhiti varem mineeritud Ülemraada hoone koos seal asunud Saksa sõjaväe kõrgete sõjaväelastega.
  • 3. novembril õhkisid 4. valitsuse diversioonigrupi liikmed Kiievi Uspenski kiriku, mille tagajärjel hukkus 20 kõrgemat Saksa sõjaväelast, aga okupeeritud Ukraina gauleiter Erich Koch ja Sloveenia president said raskeid vigastusi.
Filmograafia
  • "Сильные духом", Sverdlovski kinostuudio, NSV Liit 1967, režissöör Viktor Georgiev

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri

ViitedRedigeeri