Vikipeedia

Tartu maavalitsus

(Ümber suunatud leheküljelt Tartu Maavalitsus)

Tartu maavalitsus oli Tartu maavanemat teenindav riigiasutus.

Tartu Maavalitsus
Asutatud 1917
Tegevuse lõpetanud 2018
Tüüp kohalik omavalitsus maavalitsus
Peakorter Tartu
Asukoht Tiigi tänav 12, Tartu
Pepleri tänav 35, Tartu
Tegevuspiirkond Tartu maakond
Juhtkond Tartu maavanem

1990. aastal taasasutatud Tartu maavalitsus korraldas Tartu maavanema asjaajamist, valmistas ette dokumente, korraldas ja kontrollis maavanema korralduste täitmist. Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist 2018.[1]

Viimane Tartu maavanem oli Reno Laidre.

Maavalitsuses olid kantselei ja järgmised osakonnad: arengu- ja planeeringuosakond; haridus- ja kultuuriosakond; sotsiaal- ja tervishoiuosakond; perekonnaseisuosakond; maaosakond; rahandusosakond[2]. Tartu maavalitsus töötas aadressil Riia tänav 15. Hoone omanik Riigi Kinnisvara AS plaanis pärast maavalitsuse töö lõpetamist hoonesse kolida sotsiaalkindlustusameti Tartu osakonna töötajad.[3]

Ajalugu muuda

Tartu maakonnavalitsus
Tartu Maavalitsus
Eesti Omavalitsuse Tartu Maavalitsus
Asutatud 1918
Tegevuse lõpetanud 1941; 1941–1944
Tüüp Kohaliku omavalitsuse asutus, maavalitsus
Peakorter Tartu
Asukoht Riia tänav 15 (Võidu ja Aleksandri tänava nurgal[4]) Tartu
Tegevuspiirkond Tartu maakond
Tartu maakonnavalitsuse esimees
Tartu ajutise maavalitsuse esimees
Tartu maavanem vt Tartu maavanemate loend
Peaorgan Tartu maakonnanõukogu
Tartu maavolikogu

Autonoomse Eestimaa kubermangu Tartu maakonnakomissar Juhan Ostrat astus ametisse pärast valimist mais 1917. Maakonna komissari kaudu juhiti Tartu maakonnanõukogu liikmete valimisi. Maakonnakomissari nõuandva organina moodustati ajutine maakonnanõukogu. Maakonnanõukogu liikmeteks said Postimehe toimetaja Jaan Tõnisson, vanemadvokaat Lui Olesk, Karl Pillesson, H. Priima ja õigusteadlane Rudolf Jaska. Maakonnanõukogud valiti valdade ja linnade valijameeste poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta.

  Pikemalt artiklites Maavalitsus ja Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta

1. juulil 1917 peeti avakoosolek Tartus Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse ruumides. Esimeseks maakonnavalitsuse esimeheks valiti Juhan Jans. Maakonnavalitsuse liikmeteks valiti haridusosakonna juhatajaks A. Bach, majanduse osakonna juhatajaks A. Luksepp, admin, osakonna juhatajaks Hans Priimägi ja sekretäriks R. Jaska[5]. Maakonnavalitsuse tegevuse teine järk algas uuesti 11. novembril 1918. J. Jansi poolt ajalehes Postimees avaldatud üleskutsega, kuid katkes taas kui Nõukogude Venemaa väed tungisid Tartule lõuna poolt peale ja Eesti väed lahkusid Tartust ööl 18/19. detsembril 1918 maakonnavalitsuse esimees J. Jans sõitis Viljandisse ja sealt Tallinna. Vastuolude tõttu vägede ülemjuhataja J. Laidoneriga tagandati ta ajuti ametist ning H. Priimägi Põltsamaal rahvaväe komisjoni esimehena tegutses ja ka maakonnavalitsuse asju ajas. 14. jaanuaril 1919, pärast Tartu vabastamist algas maakonnavalitsuse tegevuse kolmas järk.

Maakonna omavalitsustes oli 2 organit - korraldav ja täidesaatev: maakonnanõukogu ja maavalitsus. Maakonnavalitsus oli Maakonnanõukogu täidesaatev organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. [6].

Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis 1934. aasta põhiseadusega, 24. jaanuarist 1934. aastal. 1934. aastal kehtima hakanud põhiseaduse omavalitsusüksuste loetelus puudusid maaomavalitsused. Seetõttu maakonna omavalitsused kaotati 1934. aasta maakondade ajutise valitsemise seadusega[7]. Senised maavanemad jäid ametisse ajutiste maavalitsuste esimeestena. Ajutised maavalitsused täitsid endiste maavalitsuste ülesandeid kuni viimaste üleandmiseni vastavaile asutustele. Ajutised maavalitsused allusid Kohtu- ja Siseministeeriumile. Maakonna omavalitsusorganiteks olid: 1) maavolikogu, 2) maavanem, 3) maavalitsus ja 4) valla- ja linnavanemate täiskogu. Maavolikogu valiti 5-ks kalendriaastaks ja ta koosnes vastavalt elanike arvule 11—25 maavolinikust.

1. mail 1938 jõustunud Maakonnaseaduse järgi oli maavanem maakonnaomavalitsuse juht ja ühtlasi keskvalitsuse esindaja maakonnas[8]. § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: Harju, Järva, Lääne, Petseri, Pärnu, Saare, Viljandi, Tartu, Valga, Viru ja Võru maakond. 1938. aastal valiti uued maavolikogud, ja maavolikogude valijateks oli vallavanemad ja kolmanda astme linnavanemad. Valimistest võtsid osa kõik vallavanemad ja kolmanda astme linnade, välja arvatud maakonnalinnade, linnavanemad. Maavolinike arv kõigus 11 kuni 25, olenevalt maakonna suurusest, kusjuures üks maavolinik tuleb iga 5000 elaniku kohta. Maavolinike arv oli: Harjumaal 18, Järvamaal 11, Läänemaal 14, Petserimaal 11, Pärnumaal 15, Saaremaal 11, Tartumaal 21, Valgamaal 11, Viljandimaal 12, Virumaal 22, Võrumaal 15. Valimisi ei peetud ainult Petserimaal, kuna kõik 11 vallavanemat pääsesid valimata maavolikogusse[9].

11. juunil 1938 valiti Tartu maakond valla- ja linnavanemate täiskogu poolt Tartu maavolikogu: Johannes Amor (Laiuse vallavanem), Leopold Antik (Ulila vallavanem), Jüri Ansip (Avinurme vallavanem), Ferdinand Ilves (Puurmani vallavanem), Juhan Ivane (Haaslava vallavanem), Johannes Juksaar (Rasina vallavanem), Villem Kasemets (Pühajärve vallavanem), Aleksander Kulasalu (Krüüdneri vallavanem), Fedor Kisljakov (Peipsiääre vallavanem), Eduard Laanemäe (Jõgeva vallavanem), Peeter Lamp (Konguta vallavanem), Karl Lass (Saare vallavanem), Olev Luht (Kavastu vallavanem), Paul Luiga (Ropka vallavanem), Mart Lõoke (Kuremaa vallavanem), Julius Niklus (Otepää linnavanem), Herbert Pallon (Rannu vallavanem), Johannes Ratnik (Vorbuse vallavanem), Henrik Saluste (Torma vallavanem), Mihkel Selgis (Kudina vallavanem), Voldemar Sugasep (Kastre-Võnnu vallavanem), August Tammiste (Aakre vallavanem), Karl Tobro (Kaarepere vallavanem), August Tõruvere (Alatskivi vallavanem)[10].

8. märtsil 1940. aastal valisid Tartumaa valla-[11] ja linnavanemad Tartu maavolikogu ja maavolinikeks valiti: J. Amor Laiuselt, F. Ilves Kursist, Johannes Võsu Jõgeva linnast, J. Ansip Avinurmest, V. Meti Tormast, K. Lass Saarelt, A. Tõruvere Alatskivilt, F. Kisljäkov Peipsiääre vallast, K. Tobro Kaareperest, A. Kallas Saadjärvelt, M. Lõoke Kuremaalt, 0. Luht Kavastust, M. Väärsi Tähtverest, E. Ojaveer Meeksist, A. Rootsmann Võnnust, A. Kulasalu Veski vallast, A. Kevend Kambjast, P. Luiga Ropkast, A. Tammiste Aakrest, V Kasemets Pühajärve vallast, H. Pallon Rannust, L. Antik Puhjast ja E. Haljasmaa Elva vallast[12].

Tartu maavanem muuda

  Pikemalt artiklis Tartu maavanem

Viited muuda

  1. ↑ Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse
  2. ↑ Tartu Maavalitsusest Tartu maavalitsuse koduleht (vaadatud 6.09.2013).
  3. ↑ "Maavalitsusest tühjaks jäävas majas asuvad tööle teised riigiametnikud" Tartu Postimees, 29. september 2017.
  4. ↑ Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Tartu maavalitsus, lk 158.
  5. ↑ H. Priimägi. Mõnda maaomavalitsuse tekkimise algpäivilt Tartumaal. Maaomavalitsus 1926 nr 18 (1), lk 301.
  6. ↑ Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused, Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused
  7. ↑ Riigikogu poolt 19. jaanuaril 1934 vastuvõetud 40. Maakondade ajutise valitsemise seadus., Riigi Teataja, nr. 5, 23 jaanuar 1934
  8. ↑ 405. Maakonnaseadus., Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938
  9. ↑ Valiti uusi maavolikogusid, Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938
  10. ↑ Tartu maavolikogu, Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938
  11. ↑ Tartumaa wallawanemad ja abid kinnitati ametisse, Postimees (1886-1944), nr. 16, 18 jaanuar 1940
  12. ↑ Uued maavolikogud moodustati., Uus Eesti, nr. 66, 9 märts 1940
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tartu_maavalitsus&oldid=6182420"