Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis

Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis on ülevaade Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944 Eestis tegutsenud kinnipidamisasutustest.

Aastatel 1941–1944 tegutsesid Eesti territooriumil erineva alluvuse ja eesmärgiga kinnipidamisasutused:

• Saksa sõjaväe Maavägede Ülemjuhatusele ja Wehrmachti Ülemjuhatuse sõjavangide osakonnale alluvad sõjavangilaagrid;
• Saksa Julgeolekupolitsei ja SD alluvuses kinnipidamisasutused poliitilistes süütegudes süüdistatavatele;
• Saksa Julgeolekupolitsei ja SD alluvuses koonduslaagrid inimsusvastase rassipoliitika elluviimiseks (saksakeelne lühend KZ), mis allusid vahetult SSi Majanduse ja halduse peaametile Berliinis;
• kohalikele Eesti Omavalitsuse Eesti Politseivalitsuse politseiprefektuuridele alluvad vangimajad Eesti kindralkomissariaadi maakondades.

Kinnipidamisasutuste moodustamine

Pärast Punaarmee ja Nõukogude asutuste taganemist Venemaale moodustasid 1941. aasta suvel-sügisel Saksa sõjaväevõimud ja taastatud Eesti kohalikud võimuorganid Eestisse jäänud Punaarmee sõjavangide, Nõukogude paramilitaarsete hävituspataljonide liikmete ja aastatel 1940–1941 Nõukogude võimuga koostööd teinud isikute kinnipidamiseks ajutised kinnipidamislaagrid. Näiteks Narva piirkonnas langes vangi umbes 6000 punaarmeelast, Tallinna ja Paldiski piirkonnas umbes 11 500 Nõukogude sõjaväelast.

Kuna võimu- ja sisejulgeolekusüsteem moodustus kodanikualgatuse korras ilma keskse juhtimiseta ja regulatsioonita, siis toimus Nõukogude võimu kaastööliste ning kommunistlike aktivistide kinnipidamine ja ajutistesse kinnipidamiskohtadesse paigutamine Lõuna-Eestis improviseeritud korras ja selleks kasutati kohandatud ruume. Alles 20. detsembril 1941 kuulutati välja amnestia poliitvangidele ning vabastati veresüüd mitte omavad Nõukogude võimuga aktiivset kaastööd teinud isikud.

Kinnipidamiskohad 1941. aastal

• Tartu Näituse väljak
• Tartu Kastani tänava laager
• Tartu Kuperjanovi pataljoni hooned
• Pärnu Beti aidad, Vana-Sauga tänav 2
• Narva Kreenholmi kasarmud
• Kehra tselluloositehase barakid

1941. aasta sügisel lõid Saksa sõjaväevõimud vangistatute kinnipidamiseks Eestis vangilaagrite võrgustiku.

• sõjavangilaager Viljandi lennuväljal, Valgas, Tapal
• Tallinna Keskvangla
• Tartu koonduslaager, koonduslaagri ülem Juhan Jüriste, Karl Linnas, osakonnad: Näituse väljak
• Tallinna koonduslaager, ülem Aleksander Koolmeister (1897-1952) , Aleksander Laak

Muudatused 1942. aastal

1942. aasta kevadel alustati Eestis tegutsevate sisejulgeolekuasutuste reorganiseerimist. Martin Sandbergeri juhitud Saksa Julgeolekupolitsei ja SD operatiivgrupi Einsatzgruppe A ja Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsusle allunud poliitilise politsei ja kriminaalpolitsei allüksustest moodustati Julgeolekupolitsei ja SD Eestis, millele allutati ka poliitilistes süütegudes süüdistatavate kinnipidamisasutused.

3. märtsil 1942 viidi seni SSi otsealluvuses tegutsenud koonduslaagrite inspektorite ametikohad SSi Majanduse- ja Halduse Peaameti D osakonna alluvusse. Julgeolekupolitsei ja SD Eestis kohandas seni omaalgatuslikult moodustatud laagrid üldkehtivasse raamistikku. Ostlandi Kõrgema SS- ja politseijuhi juurde määrati SSi majandusametnik (SS-Wirtschafter), kellele allutati ka koonduslaagrid. AELid jäid endiselt, Suursaksa Riigi Julgeoleku Peaameti riigisisese poliitilise politsei Gestapo vastutusalasse. Järgnevalt kandsid koonduslaagri nimetust ainult sellised laagrid, mis koonduslaagritena asutati ja on oma nimetuse säilitanud. Eestis seni koonduslaagriteks nimetatud kinnipidamisasutusi ja laagreid koonduslaagriteks ei nimetud ja senised kinnipidamiskohti, mis asuvad vanglahoonetes, tuleb nimeti politseilisteks kinnipidamiskohtadeks (Polizeiliche Haftanstalt), eesti keeles vangimajadeks. Neid, mis ei asunud vanglahooneis nimeti aga töö- ja kasvatuslaagriteks (AEL), nende hulgas ka Tallinna lähedal asutatud laagreid. Kõik politseilised kinnipidamiskohad ja laagrid, mis kandsid Eestis seni nimetust koonduslaager, nimetati ümber AELdeks (töö- ja kasvatuslaagrite (Arbeits- und Erziehungslager, AEL). AELd ja vangimajad jäid Jupo ja SD eesti (B) grupi vahetu juhtimise alla ning selle kaudu allusid formaalselt ka Eesti Omavalitsusele. Korraldused laagrite juhtimiseks andis Julgeolekupolitsei ja SD Eestis Saksa grupi I osakond (A-I).

Kinnipidamiskohad 1942. aastal

1942. aasta suvel moodustati Eesti Julgeolekupolitsei ja SD ning selle alluvuses kolm suurt töö- ja kasvatuslaagrit (Tallinn, Murru, Tartu) ning 1942. aasta septembris ka Jägala TKL, mis toimisid kõrvuti 14 vangimajaga maakonnakeskustes.

• Tallinna Keskvangla, tegutses 28. augustist 1941 ja alates 29. juulist 1942 Tallinna Töö- ja Kasvatuslaager (Tallinna TKL nr 1). Osakonnad: Harku vangla (tegutses 1. septembrist 1941) ja Lasnamäe vangla
• Murru vangimaja, tegutses 1. septembrist 1941 ja alates 29. juulist 1942 Murru Töö- ja Kasvatuslaager (Tallinna TKL nr 2)
• Tartu vangla ja alates 29. juulist 1942 Tartu Töö- ja Kasvatuslaager
• Jägala Töö- ja Kasvatuslaager (TKL nr 3)

Piirkondlikud vangimajad

Eesti Omavalitsuse Kohtudirektooriumi Vanglate Valitsusele allunud:

Petseri Vangimaja; Võru Vangimaja, tegutses alates 9. juulist 1941; Narva Vangimaja – Vestervalli tänaval; Tartu Vangimaja, tegutses alates 19. juulist 1941;

Pärnu Vangimaja, tegutses alates 11. juulist 1941; Haapsalu Vangimaja; Valga Vangimaja; Kuressaare Vangimaja;

Rakvere Vangimaja Paide Vangimaja Viljandi Vangimaja Harku Laitse Alaealiste Parandusasutis Laitses

Muudatused 1943. aastal

1943. aastal formeeriti SS-i Majanduse ja Halduse Peaameti alluvuses ja Allgemeine SS-i valvatav Vaivara koonduslaager (ülem Hans Aumeier), millele allus tegevusaja jooksul üle 20 laagripunkti – Kloogalt Pankjavitsani. Vaivara koonduslaager oli esmajoones vastuvõtu- ja jaotuslaager, kuhu saabunud kinnipeetud "sorteeriti" ja jaotati edasi all-laagritesse ja Vaivara koonduslaagrivõrgustikust toimus pidevalt kinnipeetavate transportimine teistesse koonduslaagritesse – Stutthofi Danzigi lähedal, Buchenwaldi, Ravensbrücki, Sachsenhausenisse.

Koonduslaagrid aastatel 1943–1944

• Vaivara koonduslaager I ja II, sest tegelikult asus Vaivaras 2 laagrit: raudteejaama lähedal ja Vaivara õlitehase lähedal;
• Viivikonna koonduslaager I ja II
• Klooga koonduslaager (1943–1944)
• Jägala koonduslaager
• Narva-Ost koonduslaager
• Narva-Jõesuu koonduslaager
• Soski koonduslaager Vasknarva vallas
• Auvere koonduslaager
• Kerstova koonduslaager ehk Putki koonduslaager Kose vallas Viru maakonnas
• Ereda koonduslaager Eredal ja töökomando Kohtlas
• Jõhvi koonduslaager
• Kuremäe koonduslaager
• Kunda koonduslaager
• Kiviõli koonduslaager
• Pankjavitsa koonduslaager Petserimaal
• Petseri koonduslaager
• Ülenurme koonduslaager
• Kudupe koonduslaager
• Goldfieldsi koonduslaager Kohtla õlitööstuses
• Lagedi koonduslaager

Sõjavangilaagrid

 Pikemalt artiklis Saksa sõjavangilaagrid Eestis