Ava peamenüü

Jägala koonduslaager

Jägala koonduslaager oli Tallinnast 30 km kaugusel Harju maakonnas Jõelähtme vallas asunud välilaager. See loodi Saksa okupatsioonivõimude poolt 1942. aasta augustis endise Eesti sõjaväe suurtükigrupi baasi ja see tegutses kuni 1943. aasta septembrini[1].

Jägala laagri komandant oli Aleksander Laak [2], komandandi asetäitja Ralf Gerretz ja valvur Jaan Viik.

Laager koosnes neljast barakist, mis olid ümbritsetud okastraadiga ja mille nurkades asusid valvetornid.

Hukkamiskoht asus Kalevi-Liival. Kokku hukati Kalevi-Liival umbes 2000 inimest.

5. septembril 1942 saabus rongiešelon umbes 1500 Tšehhoslovakkiast Terezini getost pärit juudi rahvusest isikuga, kaks nädalat hiljem rongiešelon Berliinist ja Frankfurdist pärit juudi rahvusest isikuga.

Rongiga Eestisse Raasiku raudteejaama saabunud isikud jaotati kahte rühma – ühte mehed, teise naised ja lapsed. Noored ja tööjõulised isikud (umbes 100 inimest) viidi autobussidega laagrisse, ülejäänud aga toimetati Kalevi-Liivale, kus nad hukati. Järgmise kolme kuu jooksul sorteerisid laagris kinnipeetavad hukatutel kaasas olnud esemeid ning pagasit, kust leitud väärisesemed edastati laagri juhtkonnale.

Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni andmetel on andmed ešelonide koosseisu kohta jälgitavad Saksamaa arhiivimaterjalides. Kokku saabus 2100–2200 vangi, kellest 1600–1700 hukati Kalevi-Liiva polügoonil juba saabumise päeval. Ülejäänud rakendati tööle. Haigeid või laagri juhtkonnaga konflikti sattunuid hukati Kalevi-Liival ka järgnenud kuude jooksul. Kokku hukati Kalevi-Liival umbes 2000 inimest, mis on enamik Eestisse toodutest. Lisaks hukati sealsamas ka umbes 100 mustlast. Laager suleti 1943. aasta septembris, allesjäänud vangid viidi Tallinna Keskvanglasse. Laagri ülem Aleksander Laak jätkas Tallinna Keskvangla ülemana.

Next.svg Pikemalt artiklis Kalevi-Liiva fašismiohvrite mälestusmärk

Andmed Kalevi-Liival toimunud hukkamiste kohta pärinevad Nõukogude võimude poolt vangistatud Ralf Gerretsi kohtuprotsessilt. Kalevi-Liival ei ole korraldatud selle loo kontrollimiseks väljakaevamisi.

VälislingidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Mõrvarid maskita. Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1961, lk 36
  2. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=19441427&l=fplink