Jägala koonduslaager
See artikkel vajab toimetamist. (August 2009) |
Jägala koonduslaager oli Tallinnast 30 km kaugusel Harju maakonnas Jõelähtme vallas asunud välilaager. See loodi Saksa okupatsioonivõimude poolt 1942. aasta augustis endise Eesti suurtükiväe laagri ja polügooni alal ning see tegutses kuni 1943. aasta septembrini.[1]
Jägala laagri komandant oli Aleksander Laak[2], tema asetäitja oli Ralf Gerretz ja üks valvuritest oli Jaan Viik.
Laagris oli neli barakki, see oli ümbritsetud okastraattaraga, taranurkades olid valvetornid. Hukkamiskoht asus Kalevi-Liival.
5. septembril 1942 saabus Eestisse Raasiku raudteejaama rongiešelon 1002 peamiselt Tšehhoslovakkiast Terezini getost pärit juudiga, 30. septembril rongiešelon 1049 Saksamaalt Berliinist ja Frankfurdist pärit juudiga. Kokku oli ešelonides 2051 inimest.[3]
Raasiku raudteejaamas jaotati inimesed kahte rühma – ühte mehed, teise naised ja lapsed. Noored ja tööjõulised isikud (umbes 450 inimest) viidi autobussidega laagrisse, ülejäänud umbes 1600 inimest aga viidi bussidega Kalevi-Liivale, kus nad hukati. Järgmise kolme kuu jooksul sorteerisid laagris kinnipeetavad hukatutel kaasas olnud esemeid, kust leitud väärisesemed edastati laagri juhtkonnale. Haigeid või laagri juhtkonnaga konflikti sattunuid hukati Kalevi-Liival ka järgnenud kuude jooksul. Kokku hukati Kalevi-Liival 1800–2000 inimest, nende seas ka mõnikümmend Eesti mustlast.
Laager suleti 1943. aasta septembris, allesjäänud vangid viidi Keskvanglasse Tallinnas. Senine laagriülem Aleksander Laak jätkas Keskvangla alal moodustatud Tallinna Töö- ja Kasvatuslaagri ülemana.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Mõrvarid maskita. Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1961, lk 36
- ↑ Ajalugu: juudirühmitus viis eestlase enesetapuni
- ↑ Meelis Maripuu. MEELIS MARIPUU: Totalitarismi kuriteod: möödanik, mis ei tohi mööduda. epl.delfi.ee, 12. juuli 2007