Ava peamenüü

Saksa Julgeolekupolitsei ja SD oli Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) Eesti kindralkomissariaadi territooriumil tegutsenud repressiivorgan, mille ülesandeks oli elanikkonna poliitilise lojaalsuse kontroll, repressioonid, vastuluure ja Kolmanda Riigi antisemitismipoliitika elluviimine.

Saksa Julgeolekupolitsei ja SD
Sicherheitspolitzei und SD
Schutzstaffel Abzeichen.svg
SS logo
Asutatud 1941
Tegevuse lõpetanud 1944
Asukoht Tõnismägi 16, Tallinn
Juhtkond Kommandeur der SiPo und des SD in Estland Martin Sandberger
Emaorganisatsioon Julgeolekupolitsei ja SD Eestis, Eesti kindralkomissariaadi Kõrgem SS-i ja politseijuht
Kommandeur der SiPo und des SD in Estland Martin Sandberger

Enne saksa vägede kallaletungi Nõukogude Liidule moodustati Saksamaa Riikliku Julgeoleku Peaameti RSHA, erinevate allüksustest pärit ametnikest operatiivgrupid (Einsatzgruppen der Sicherheitspolizei und des SD) A, B, C ja D, mis liikusid koos pealetungivate Saksa vägedega ning mille ülesanneteks olid kohtuvälised repressioonid:

  • poliitiliste vastaste vastu- kommunistide, kommunistlike noorte ja nõukogude aktivistide, NKVD kaastöötajate, Punaarmee poliittöötajate väljaselgitamine ja hävitamine,
  • rassiliselt mitteväärtuslike elementide(juudid, mustlased ja asiaadid) hävitamine vastavuses Saksa natsionaalsotsialistliku partei põhimõtetega,
  • pinna ettevalmistamine üleminekuks Saksa tsiviilvõimule.

Eestis panid sõja- ja inimsusvastaseid kuritegusid toime Einsatzgruppe A-le allunud Sonderkommando 1a liikmed, kes liikusid pealetungiva Wehrmacht’i väeüksuste järel.

1. maist 1942 reorganiseeriti Eesti alal tegutsenud Martin Sandberger juhendamisel tegutsenud Sonderkommando 1a Eesti kindralkomissariaadi Kõrgemale SS ja politseijuhile (SS- und Polizeiführer Estland, SS-Brigadeführer) Hinrich Möllerile alluvaks Julgeolekupolitsei ja SD Eestis, mille ülemaks jäi Martin Sandberger, kellele allusid kriminaal- ja poliitiline politsei – Julgeolekupolitsei ja NSDAP julgeolekuteenistus SD ja lisaüksused.

Eesti poliitiline politsei ja kriminaalpolitsei muudeti formaalselt Eesti Omavalitsuse juhile alluvaks "Eesti Julgeolekupolitsei ja SD"-ks[1] kuid tegelikult täideti Saksa riigi poliitikat ellu viiva Julgeolekupolitsei ja SD Eestis juhi korraldusi.

Julgestus- ja politseiaktsioonide läbiviimisel rakendati ka teisi politseiharusid ja sõjaväestatud üksusi: Eesti Erikompanii nr. 1, Eesti Julgeolekupolitsei I pataljon (1. Estnische Sicherheitspolizei Bataillon der SD) ja Omakaitseüksusi.

Juhid ja struktuur mais 1942Redigeeri

Saksa sektor A

Eestis aga käsitles Sandberger oma saksa ametnike rolli peamiselt kui järelevalvefunktsiooni täitmist ja jättis eestlastele üsna vabad käed. Kõik olulisemad otsused, sealhulgas enamiku surmaotsuseid, kinnitas siiski Julgeolekupolitsei ja SD ülem isiklikult.

Julgeolekupolitsei ja SD aparaat oli üsna suur: 1. juulil 1942 allus Sandbergerile 139 sakslast, lisaks Fritz Störzi staabikompanii, mis kuulus Relva-SSi koosseisu, ja 102 eestlast saksa sektoris. Eesti Julgeolekupolitsei sektoris oli 873 ametnikku, lisaks 259 meest SD-erikompaniis ja Peipsi-tagustes Eesti Julgeolekupolitsei pataljonides.

1. oktoobril 1942 oli Saksa Julgeolekupolitsei ja SD alluvuses:

  • 591 sakslast
  • 5110 kohalikku Kaitse vahipataljonlast üksikteenistustes;
  • 5385 kohalikku Kaitse vahipataljonlast Pataljoni koosseisus[4]

Piirkondlikud asutusedRedigeeri

Sõjaväestatud üksusedRedigeeri

Juhid ja struktuur mais 1943Redigeeri


Juhid ja struktuur märtsis 1944Redigeeri

  • juht (Gruppenleiter) SS-Hauptsturmführer Gerhard Kortkampf;
  • A I Osakond - Personaliosakond;
    • A I A Personalireferentuur, Untersturmführer Eberhard Büttner,
      • A I A 1 (a)- Julgeolekupolitsei ja SD töötajate üldised personaliküsimused;
      • A I A 2 (b)- Kohalike töölaagrite töötajate üldised personaliküsimused;
      • A I A 2–4 (a)- Julgeolekupolitsei ja SD töötajate isikuandmed;
      • A I A 2–4 (b)- Kohalike töölaagrite töötajate isikuandmed;
      • A I A 5 (a) – NSDAP ja SS liikmete isikuandmed;
      • A I A 5 (b) – SS pädevuses olevad küsimused kohalikes töölaagrites;
      • A I A 6 (a) – Julgeolekupolitsei ja SD töötajate sotsiaalküsimused;
      • A I A 6 (b) – Kohalike töölaagrite töötajate sotsiaalküsimused;
    • A I B Koolitus ja väljaõpe – SS-Untersturmführer Ferdinand de Buhr;
      • A I B 1 (a) – Julgeolekupolitsei ja SD töötajate poliitiline ja ideoloogiline harimine;
      • A I B 1 (b) – Kohalike töölaagrite töötajate poliitiline harimine;
      • A I B 2 (a) – Julgeolekupolitsei ja SD uute töötajate värbamine ja arendamine;
      • A I B 2 (b) – Kohalike töölaagrite uute töötajate värbamine ja arendamine;
      • A I B 3 (a) – Julgeolekupolitsei ja SD kooli väljaõppekavade väljatöötamine;
      • A I B 3 (b) – Kohalike töölaagrite töötajate kooli väljaõppekavade väljatöötamine;
      • A I B 4 (a) – Julgeolekupolitsei ja SD kooli muud haridusplaanid;
      • A I B 4 (b) – Kohalike töölaagrite töötajate kooli muud haridusplaanid;
      • A I B 5 – Üldfüüsiline ettevalmistus;
      • A I B 6 (a) – Julgeolekupolitsei ja SD töötajate füüsiline ettevalmistus;
      • A I B 6 (b) – Kohalike töölaagrite töötajate füüsiline ettevalmistus;
      • A I B 7 (a) – Julgeolekupolitsei ja SD töötajate sõjaline ettevalmistus;
      • A I B 7 (b) – Kohalike töölaagrite töötajate sõjaline ettevalmistus;
  • A II Osakond SS-Obersturmführer Ernst Hennig
    • A II Haldusreferentuur -Majapidamine, raamatupidamine, palgad ja varustamine – SS-Hauptsturmführer Rudolf Drefahl,
      • II A 1 (a) – Julgeolekupolitsei ja SD majapidamisküsimused;
      • II A 1 (b) – Kohalike töölaagrite majapidamisküsimused;
      • II A 2 (a) – Julgeolekupolitsei ja SD varustus ja palgaküsimused;
      • II A 2 (b) – Kohalike töölaagrite varustus ja palgaküsimused;
      • II A 3 – Rahandus ja raamatupidamine;
      • II A 4 – Rahanduse järelevalve ja haldus;
    • A II B Majapidamis-, vangide-, ja juriidilised küsimused,SS-Obersturmführer Ernst Hennig
    • A II C1/2 – Raadio, telegraafi ja telefonikontroll – SS-Obersturmführer Ernst Hennig,
    • A II C3/4 – Transport ja relvastus SS-Obersturmführer Ernst Hennig.
  Pikemalt artiklis Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

VastuluuretegevusRedigeeri

VälislingidRedigeeri

KirjandusRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Mõrvarid maskita. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1961, lk 15
  2. Personelle Kontinuitäten nach 1945 in der Polizei (BKA)
  3. Estonian International Commission for Investigation of Crimes Against Humanity,
  4. Georg Tessin and Norbert Kannapin. Waffen-SS und Ordnungspolizei im Kriegseinsatz 1939–1945 (Biblio Verlag, Osnabrueck: 2000), lk. 581
  5. Ervin Martinson. Haakristi teenrid. Eesti Riiklik Kirjastus 1962 lk. 44
  6. Inglased osalesid Tallinna pommitamises. Jüri Liim, 20. märts 2002
  7. Estonian International Commission for Investigation of Crimes Against Humanity,
  8. Семнадцать мгновений войны