Järve (Tallinn)
Järve on asum Tallinnas Kristiine linnaosas. Asum piirneb Tondi, Kitseküla, Ülemistejärve, Liiva, Rahumäe ja Mustamäe asumiga. Järve asumi pindala on 1,05 km2.[1]
Järve | |
---|---|
Pindala: 1,05[1] km² | |
Elanikke: 2884 (01.01.2020)[2] | |
Koordinaadid: 59° 24′ N, 24° 43′ E | |
Järve asum on saanud nime lähedal asuva Ülemiste järve järgi.[3]
Elanikkond
muudaAasta | Arvestuslik |
---|---|
2020 | 2884 |
2017 | 2957 |
2016 | 2974 |
2015 | 2969 |
2014 | 2976 |
2013 | 2899 |
2012 | 2866 |
2011 | 2909 |
2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 18–22% ja üle 68-aastased 10–19%.[6]
Olulisemad objektid
muudaJärvel asuvad Ida-Tallinna Keskhaigla Järve üksus ning Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus. Asumis paiknevad Nõmme, Kristiine ja Mustamäe konstaablijaoskond.
Järve asumi tänavad
muudaElektri tänav, Energia tänav, Alajaama tänav ja Elektroni tänav on saanud nime 1950. aastatel Järvele ehitatud kõrgepingejaama järgi. Järve tänav, Laine tänav ja Virve tänav on nimetatud Ülemiste järve järgi. Asumis asuvad veel Pärnu maantee, Rahumäe tee, Tervise tänav ja Tuisu tänav.
Ajalugu
muudaTeadaolevalt oli Järve asumi vanim ehitis Erbe suvemõis, mis on kandnud ka Elstevi ja Hermansbergi nime. Asumit läbis keskaegse Pärnu maantee üks lõike (praeguse Rahumäe tee ja Tammsaare tee ristmikust kuni Rahumäe kalmistuni).[3]
Kuna Järve asumi maapind on liivarohke, olid sealsed liivamäed aastatel 1910–1914 treeningupaigaks Eesti esimestele kergejõustiklastele, nn düünapoistele.[3]
Järve asundus tekkis pärast raudteepeatuse loomist, mis toimus 1923. aastal. Kolm aastat hiljem rajati Järvele arhitekt Karl Burmani projekti järgi Järve raudteejaam. Järve ajalooline asum hõlmas Järve, Laine, Virve, Alajaama, Elektri ja Tuisu tänava piirkonda; raudteest teisele poole jäävale alale, Järve ja Laine tänavale rajati raudteelaste kooperatiivi Kodu elamud. Järvele rajati telliselööv, mille toodangut kasutati asumi majade ehitusel. Asumi Mustamäe-poolsesse ossa kerkisid kooperatiivi Oma Maja elamud.[3]
1925. aastal rajati Järvele põllumajanduslike tsementkivide tööstus, mis on hiljem kandnud betooni- ja katusepapitööstuse Järve nime. Asumis on paiknenud Eesti Elektrivõrkude Ehituse tootmisbaas.[3] Järvel on tegutsenud osaühing Silikaat, mis riigistati 1940. aastal ning mis kandis 1990. aastate alguseni tootmiskoondise Silikaat nime.
Nõukogude ajal paiknes Järve piirkonnas Rahumäe tee ääres NSV Liidu piirivalve 106.Tallinna piirivalvesalga piirivalve staap. Endise Sisekaitse Operatiivrügemendi asukohas Rahumäe tee 6/1 tegutsesid Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskond ja Kristiine konstaablijaoskond[3], tänapäeval on seal Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond. 1995. aastast saadik asub Järvel aadressil Rahumäe tee 4a Vahipataljon.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
- ↑ Tallinn arvudes 2020, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
{{raamatuviide}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
- ↑ Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
- ↑ Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Järve (Tallinn) |
Välislingid
muuda- Robert Nerman. Järve asum jäi linlastele pikaks ajaks kõrvaliseks paigaks. Tallinna Postimees, 12. detsember 2008