Martin Sandberger

Karl Martin Sandberger[1][2] või Martin Karl Sandberger[3] (17. august 1911 Berliin30. märts 2010 Stuttgart) oli Saksamaa Kolmanda Riigi sõjaväelane, politseiametnik ja SS-lane. Ta oli Sonderkommando 1a, Sicherheitspolizei (SiPo) ja Sicherheitsdiensti (SD) juht Eestis.

Martin Sandberger
Sünniaeg 17. august 1911
Berliin
Surmaaeg 30. märts 2010 (98-aastaselt) Muuda Vikiandmetes
Teenistus Sonderkommando 1A 1941-1942
Eesti_Julgeolekupolitsei ja SD Eestis 1941-1943
Auaste Kolonel (Standartenführer)

1931. aastal astus Sandberger Rahvussotsialistlikku Üliõpilasliitu ja SAsse ning promoveerus veebruaris 1934 Tübingeni ülikoolis tööga "Die Sozialversicherung im national­sozialistischen Staat: Grundsätzliches z. Streitfrage: Versicherung oder Versorgung?" ("Sotsiaalkindlustus natsionaalsotsialistlikus riigis. Põhimõtteist vaidlusküsimuses: kas kindlustus või ülalpidamine?").

13. oktoobril 1939 määras Heinrich Himmler ta Kirderegiooni Immigratsioonikeskuse (Einwandererzentralstelle Nord-Ost) juhiks ülesandega määrata etnilistest sakslastest (Volksdeutsche) immigrantide "rassiline väärtus" (rassische Bewertung).

Teise maailmasõja ajal juhtis Sandberger 1941. aasta juunist 1942. aasta kevadeni Einsatzgruppe A allüksust Sonderkommandot 1a, mis pani Eesti kindralkomissariaadi territooriumil toime inimsusvastaseid kuritegusid. Ta oli Eesti juutide massimõrva üks peaorganisaatoreid ning oli seotud 1941. aasta juulis Riia sünagoogid hävitanud ja 400 Läti juuti tapnud üksustega[viide?]. Sandbergeri juhitav üksus Einzatzkommando 1a laskis Tartu vanglas maha 405 inimest, kellest 50 olid juudid [4]. Üksuse aruanne sellest sündmusest, mis koostati 19. septembril 1941, lõpeb sõnadega "Rohkem ei ole vanglas ühtegi juuti".[4]

10. septembril 1941 andis Sandberger käsu kõik Eesti juudid interneerida. Selle tulemusena saadeti umbes 450 meest Pihkvasse koonduslaagrisse, kus nad hiljem hukati. 16–60-aastased naised, kes olid tööks kõlblikud, vahistati ja saadeti turvast lõikama või muule tööle.[4]

Sandbergeri organiseerimisel vahistati pärast Eesti hõivamist umbes 14 500 kommunisti. Neist tuhatkond lasti maha (15. oktoobri 1941 aruanne nimetab mahalastutena 474 juuti ja 684 kommunisti), 5377 saadeti koonduslaagrisse ja 3785 vähem süüdi olevat isikut vabastati. [4]

1942. aasta kevadest kuni 1943. aasta septembrini oli Sandberger Saksa Riigi Ida maa-ala Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissariaadi Julgeolekupolitsei ja SD Eestis juht.

1943. aasta sügisel edutati Sandberger Saksamaale Riigi Julgeoleku Peaameti VI Valitsusse – Julgeolekuteenistuse välisluuresse, kus tegeles Itaalia küsimustega. Seejärel siirdus ta Stuttgardi SD teenistusse ning sõja lõpul oli ta Julgeolekupolitsei ja SD Itaalias juht (Befehlshaber der Sicherheitspolizei und des Sicherheitsdienstes).

Nürnbergi järelprotsess määras 10. aprillil 1948 Sandbergerile surmanuhtluse ("Einsatzgruppe Case"). Protsessil püüdis Sandberger end vabandada väitega, et suure osa temale süüks pandavatest tegudest sooritas Eesti Omakaitse, aga kohus seda ei arvestanud, sest Omakaitse allus samuti Sandbergerile.

Kohtupidamise ajal valvasid kohtualuseid varem Saksa sõjaväes teeninud ning pärast kapitulatsiooni ameeriklaste poolt endiseid juhte valvama võetud sõdurid 4221. Eesti Vahikompaniist.

1951 muutis USA kõrgele volinikule Saksamaal John McCloyle alluv armuandmiskomisjon Sandbergeri karistuse eluaegseks vanglakaristuseks.

Sandberger vabanes 9. jaanuaril 1958 Landsbergi vanglast. Armuandmise põhjus oli, et muuhulgas rannarootslaste väidete tõttu leidis John McCloy, et Sandberger ei ole talle omistatud kuritegusid toime pannud. Pärast vabanemist töötas ta juristina ja elas kuni surmani Stuttgardi lähedal.

Viited

muuda
  1. Meelis Maripuu. "Teise maailmasõja aegse juudivastase poliitika rakendamine Eestis". Magistritöö, Tartu 2007, lk 23.
  2. Mees, kes kuulutas Eesti juudivabaks - Eesti Ekspress, 13. august 2010.
  3. Alfonsas Eidintas, Jews, Lithuanians and the Holocaust (Vilnius: Versus Aureus, 2003), lk 176.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Sandbergeri ülekuulamise kokkuvõte Nürnbergi protsessil, lk. 532–536 (inglise keeles)

Välislingid

muuda