Buchenwaldi koonduslaager

Buchenwaldi koonduslaager (saksa keeles Konzentrationslager Buchenwald; lühend KZ Buchenwald) oli üks suuremaid koonduslaagreid (töölaager) Saksamaa riigi territooriumil Weimari lähedal Ettersbergis.

Buchenwaldi koonduslaager oli natsionaalsotsialistliku Saksamaa koonduslaager (sks Schutzhaftlager) Teise maailmasõja eel ja ajal aastail 1937–1945.

Aastail 1945–1950 tegutses endise koonduslaagri alal NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi erilaager nr 2.

Tänapäeval tegutseb koonduslaager muuseumina.

Natsionaalsotsialistliku Saksamaa vangilaagrite süsteem muuda

Buchenwaldi koonduslaagri ehitasid vangid 1937. aastal. Koonduslaagris toimusid sõjavangide massihukkamised ja vangid surid ka inimkatsete käigus.

Vangid muuda

Buchenwaldi laagri vangid olid 1937. aasta juulist 1945. aasta aprillini peamiselt töölaagris. Esmalt majutati sinna valdavalt politsei, SA ja SS-i poolt Schutzhaft'i kaitse alla võetud nn väikekurjategijad, kes olid eraldatud rohelise kolmnurgaga. Järgmisena vangistati natsionaalsotsialistliku režiimi poliitilised vastased ja nn asotsiaalid, nagu juudid, Jehoova tunnistajad ja homoseksuaalsed inimesed. Teise maailmasõja ajal lisandusid vangid teistest riikidest.

Buchenwaldi koonduslaagris oli tegutsemisaja jooksul kokku ligi 250 000 vangi. Koonduslaagris suri rohkem kui 56 000 vangi, sealhulgas 15 000 NSV Liidu vabariikide elanikku, 7000 poolakat, 6000 ungarlast, 3000 prantslast ja ligi 5000 26 eri rahvusest inimest. Juutidest vange suri kokku ligi 11 800.^[1] Koonduslaagris hoiti vangis ka rumeenlasi. Vangide hulgas oli poliitiliste vaadete tõttu tagakiusatute (eelkõige kommunistide ja sotsiaaldemokraatide) arv suur, kuid palju oli ka usu (nt Jehoova tunnistajad) ja homoseksuaalsuse tõttu vangistatuid. Seni on nimeliselt kindlaks tehtud 36 000 ohvrit^[2].

Buchenwaldi koonduslaagri meesvangid töötasid kohalikes relvavabrikutes.

Registreeritud meesvangide kohta on saadaval ka ametlik statistika.^[3]

Aasta	Vastu võetud	Surnud	Vabastatud / üle viidud	Aasta keskmine vangide arv läbilõikes	Laagriseis aasta lõpul
Aasta	KZ Bu registreeritud surmajuhtumid (meesvangid)
1937	2912	48	303	2200	2561
1938	20 122	771	10 884	7420	11 028
1939	9553	1235	7539	8390	11 807
1940	2525	1772	5120	8290	7440
1941	5890	1522	3897	7730	7911
1942	14 111	2898	9607	8784	9517
1943	42 177	3516	10 859	20 414	37 319
1944	97 867	8644	63 494	58 334	63 048
31. märts 1945	43 823	13 056	13 379	82 322	80 436
Kokku	238 980	33 462

Naisvangid muuda

Buchenwaldi koonduslaagris oli esialgu 200–1000 naisvangi. 1941. aastal tulid koonduslaagrisse bordelli 20 poliitilist naisvangi Ravensbrücki koonduslaagrist ja kaks SS-vangivalvurit. Edaspidi viidi naisvange teistest koonduslaagritest Buchenwaldi aastatel 1944 ja 1945, näiteks Auschwitzi, Ravensbrücki ja Bergen-Belseni koonduslaagrist. Enamik neist olid juudid ja nad paigutati barakki, mida juhatas SS plokiliider (sks Blockführerin) Franziska Hoengesberg (6. veebruar 1900).

28 naislaagris (sks Frauenaußenlagern) hoiti vangistuses ligi 27 000 naist, neist 335 suri. Ligi 8000 Buchenwaldi mitteregistreeritud nõukogude sõjavangi lasti maha ja 1100 inimest poodi krematooriumis. Neile lisanduvad veel teistel põhjustel surnud vangid.

Vangid valdkonniti (osaline) muuda

Kirjanikud ja ajakirjanikud

... Mall:DEref

Sunnilisa muuda

SS-laste meelelahutuseks oli koonduslaagrites tavaks, et vangid pidid laulma rahva- või marsilaule. Buchenwaldi koonduslaagris oli igapäevase rivistuse ajal SS-laste poolt armastatud lauluks "Steht ein Dörflein mitten im Walde" (Arno Holzi luuletuse "So einer war auch er" baasil).

Vangilaagri juht (sks Schutzhaftlager-Führer) Arthur Rödl nõudis 1938. aasta lõpus, et vangid kirjutaksid ühe laagrilaulu. Lühikese aja jooksul kirjutasid ja viisistasid austerlastest vangid Fritz Löhner-Beda ja Hermann Leopoldi "Buchenwaldlied".

Liitlasväed saabusid koonduslaagrisse 1945. aastal.

Buchenwald liitlaste tulekul 24. aprillil 1945

Komandandid ja personal muuda

Koonduslaagri esimene komandant oli Karl Otto Koch, kes juhtis koonduslaagrit aastatel 1937–1941. Tema abikaasat Ilse Kochi (Margarete Ilse Köhler; 22. september 1906 – 1. september 1967) tunti erilise julmuse poolest vangide suhtes, seetõttu kutsuti teda Buchenwaldi nõiaks (sks Die Hexe von Buchenwald).

Buchenwald NSV Liidu vangilaagrina muuda

Aastail 1945–1950 paigutas NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat laagrisse saksa vange.

Muuseumina muuda

Tänapäeval tegutseb kunagise laagri alal muuseum püsiekspositsiooniga.

Koonduslaagri vangid vabastamise ajal (6. aprill 1945)

Buchenwaldi koonduslaagri värav (2006)

Viited muuda

↑ 1945 – Nach der Befreiung. Stiftung Gedenkstätten Buchenwald und Mittelbau-Dora. Abgerufen am 5. Dezember 2013.
↑ Mitteilung: Volkhard Knigge, Direktor der Stiftung Gedenkstätten Buchenwald und Mittelbau Dora am 24. April 2010.
↑ Harry Stein, Gedenkstätte Buchenwald: Konzentrationslager Buchenwald 1937–1945, Begleitband zur ständigen historischen Ausstellung, Wallstein 1999, 9. väljaanne 2014. ISBN 978-3-89244-222-6, lk 253.

Välislingid muuda

[1] 1945 – Nach der Befreiung. Stiftung Gedenkstätten Buchenwald und Mittelbau-Dora. Abgerufen am 5. Dezember 2013.

[2] Mitteilung: Volkhard Knigge, Direktor der Stiftung Gedenkstätten Buchenwald und Mittelbau Dora am 24. April 2010.

[3] Harry Stein, Gedenkstätte Buchenwald: Konzentrationslager Buchenwald 1937–1945, Begleitband zur ständigen historischen Ausstellung, Wallstein 1999, 9. väljaanne 2014. ISBN 978-3-89244-222-6, lk 253.

[1]

[2]

[3]