Raudteejaam
Raudteejaam on raudteetaristu rajatis, mis võimaldab rongide vastuvõtmist, ärasaatmist ja peatusteta läbilaskmist, rongide kohtumise ja möödasõidu korraldamist ning manöövritöö tegemist[1]. Tulenevalt vastava raudteetaristu olemasolust ja otstarbest võimaldavad raudteejaamad ka veoste vastuvõtmist-väljaandmist ja reisijate teenindamist ning muid raudteeliiklusega seotud tehnilisi operatsioone.
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/8e/Gare_du_Nord_gare_de_lEst_P1180996.jpg/220px-Gare_du_Nord_gare_de_lEst_P1180996.jpg)
Raudteejaamad ehitatakse tavaliselt raudteeliini sirgele ja tasasele või väikse kaldega osale (jaamatee kasuliku pikkuse ulatuses võib raudtee kalle olla kuni 0–2,5‰); erandjuhul võivad nad paikneda kallakul või kõveral liiniosal (horisontaalkõvera raadius ei tohi olla alla 1200, mägises kohas alla 500 m).[2]
Liigitus
muudaRaudteejaamasid saab kasutuseesmärgist tulenevalt liigitada järgmiselt:[3]
- reisijaamad on reisirongide teenindamiseks rajatud jaamad, kus toimub rongide vastuvõtmine ja ärasaatmine, marsruutide ettevalmistamine, reisijate teenindamine;
- kaubajaamad ehitatakse suurtesse tööstuskeskustesse, sadamatesse või kohtadesse, kus on vajalik laadida väga suurtes kogustes kaupa; nendest jaamadest viivad sageli haruteed lähedalasuvatesse tööstusettevõtetesse;
- sorteerimisjaamad on ette nähtud massiliseks rongide koostamiseks või lahtihaakimiseks ja vagunite sorteerimiseks, transiitrongide koostamine, reisijate ja kaubarongide teenindamine toimub väheses mahus;
- piirkonnajaamad on ette nähtud transiitrongide teenindamiseks, vedurite ja nende juhtide vahetamiseks. Need jaamad paiknevad üksteisest tavaliselt 150–300 km kaugusel ja on varustatud 2–3 jaamapargiga, vedurite teenindamiseks vajalike seadmetega, veduri- ja vagunidepooga jms.
- vahejaamad on kõige levinum jaamatüüp, mida rajatakse kõikidele raudteeliinidele (paiknevad üksteisest tavaliselt 15–20 km kaugusel) ning nende ülesandeks on rongide möödalaskmine, reisijate teenindamine, kauba maha- ja pealelaadimine ja rongide koostamine.
Mitme raudteeliini ühinemiskohtades moodustuvad raudteesõlmed, millesse võib kuuluda mitu raudteejaama. [4]
Jaamavahedes võivad asuda raudteepeatused (nn teivasjaamad) reisijaile reisirongidesse sisenemiseks või neist väljumiseks.
Eesti Raudtee AS tugi- ja vahejaamad
muudaEesti Raudtee eristab oma haldusstruktuuris väiksemaid ehk vahejaamu, mis on halduslikult kinnitatud suuremate ehk tugijaamade juurde järgmiselt[5]:
- Tartu tugijaam
Edelaraudtee Infrastruktuuri AS raudteejaamad
muudaVaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine". Riigi Teataja. Teede- ja sideministri 09.07.1999 määrus nr 39. 09.07.1999. Vaadatud 07.04.2019.
- ↑ ENE: Eesti nõukogude entsüklopeedia, 4. [köide], Kirjastus Valgus. Tallinn, 1989. Lk 32
- ↑ Организация работы станций. Общие сведения об устройстве и работе станций.
- ↑ EE: Eesti entsüklopeedia, 8. [köide], Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1995. Lk 52
- ↑ "Tugi- ja vahejaamad". Eesti Raudtee AS. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.04.2019. Vaadatud 07.04.2019.
- ↑ "Võtmenäitajad". Edelaraudtee Infrastruktuuri AS. Vaadatud 07.04.2019.
Kirjandus
muuda- Eesti raudteejaamad. Koostas Mehis Helme. Tänapäev 2003
- Raudteearhitektuuri ajaloost ja säilitamisest. Koostajad: Martin Jänes, Mari Loit. Muinsuskaitseamet. Tallinn, 2006
Välislingid
muuda- Ühe jaama lugu; rongimees.ee
- 20. sajandi Eesti raudteejaamad https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Raudteejaam |
Vikisõnastiku artikkel: jaam |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Raudteejaam |