Vasalemma raudteejaam
Vasalemma raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Vasalemma alevikus.
| Vasalemma raudteejaam | |
|---|---|
 Vasalemma jaamahoone | |
| Koordinaadid | 59° 14′ 15,2″ N, 24° 17′ 52,2″ E |
| Omanik | AS Eesti Raudtee |
| Platvormid | 1 |
| Rööpapaaride arv | 3 |
 | |
Raudteejaam asub laiarööpmelise Keila–Turba raudtee ääres 37,5 km kaugusel Balti jaamast. Jaam jääb Kulna ja Kibuna raudteepeatuse vahele.[1] Vasalemmas peatuvad Elroni Tallinnast Turbasse sõitvad elektrirongid. Jaamas võib toimuda ka kaubalaadimine. Piletihinnalt kuulub jaam IV tsooni.[2]
2010. aastal valmis Vasalemmas uus 550 mm kõrgune ja 100 m pikkune teedevaheline ooteplatvorm.[3]
Raudteejaamas asub tänaseks 3 rööpapaari ja 7 pööret, lisaks suundub jaamast harutee tööstusterritooriumile (Vasalemma karjääri).[4]
Ajalugu
muuda
Vasalemma jaam rajati aastal 1917 seoses juba 1905. aastal avatud laiarööpmelise Keila–Haapsalu raudteega. Aasta hiljem valmis ka kahekorruseline puidust jaamahoone.[5]
Elektrirongide liiklus toona vastselt elektrifitseeritud Keila–Vasalemma raudteelõigul avati 15. juulil 1965.[6] [7] 1981. aastal pikendati elektriraudteed Riisipereni ja 2019. aastal kuni Turbani.
Vasalemma jaamast läks Nõukogude võimu lõpul umbes 6 km pikkune haruraudtee Murru vanglasse, mis demonteeriti 1990. aastate keskpaigas. Tänaseni on alles selle raudteetamm.
2002. aasta sügisel avati Vasalemma jaama perroonil ootepaviljon.[8]
Varem asus jaamas lisaks peateele neli kõrvalteed ning tupiktee.
Alates 2015. aastast ristub Vasalemma raudteejaama juures raudteega Eesti pikim matkarada, RMK matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve mille kogu pikkus on 820 km Vasalemma raudtee jaam jääb 64 km juurde.[9]
Jaamahoone
muudaVasalemma jaamahoone valmis 1918. aastal eriprojekti järgi.[10]
Jaamahoone erineb oluliselt varasematel kümnenditel levinud dekoratsioonirohketest kroonuhistoritsistlikest puithoonetest.
Vertikaalse proportsiooniga kahekorruselise hoone dekoratiivsus piirdub vaid vahvärki meenutava lihtsa puitsõrestikuga, mis muudab hoone raudteearhitektuuri jaoks tavatult juugendlikuks.[11]
Jaamahoone on rahuldavas seisukorras, kuid mitte enam kasutusel ning laguneb.
2019. aastal avaldatud nimekirja kohaselt kuulub Vasalemma jaamahoone ehitiste hulka, millest hoone omanik AS Eesti Raudtee soovib vabaneda.[12]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Vasalemma". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. veebruar 2008. Vaadatud 4. jaanuaril 2010.
- ↑ http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf
- ↑ AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid
- ↑ Vasalemma jaama tehnokorraldusakt; AS Eesti Raudtee
- ↑ Vasalemma raudteejaam - XX sajandi arhitektuur; Kultuurimälestiste register
- ↑ Tõnu Tammearu. Elektriraudtee Eestimaal alates 1924. Tänapäev, 2009.
- ↑ ESIMENE ELEKTRIRONG VASALEMMAS; Harju Elu: Harjumaa ajaleht, nr. 82, 13. juuli 1965 (DIGAR)
- ↑ Vasalemma rongiplatvorm saab moodsa tuulevarju; EPL, 27.09.2002
- ↑ Homme avatakse Eesti pikim 820-kilomeetrine matkatee - vaata selle uuel lõigul avanevaid vaateid (vaadatud 30.01.2024)
- ↑ Vasalemma raudteejaam • XX sajandi arhitektuur • Kultuurimälestiste riiklik register
- ↑ Välja, Leele (2012). 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring (PDF). Tallinn: Kultuurimälestiste riiklik register. Lk 21. Vaadatud 02.10.2023.
- ↑ Selgusid jaamahooned, millest Eesti Raudtee soovib vabaneda ERR uudised, 01.07.2019
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vasalemma raudteejaam |
- Kolmanda klassi jaam; Harju Elu : Harjumaa ajaleht, nr. 91, 1 august 1987 (DIGAR)
- FOTO: Vasalemma jaam u 1925; Baltic Trains Picture Gallery
- Infot jaama kohta; fotod (vene keeles)
| Eelnev peatus |  |
Järgnev peatus |
 Kulna
|
 |
Kibuna 
|