Ava peamenüü

Riigikomissariaadi moodustamineRedigeeri

Pärast Saksamaa kallaletungi Nõukogude Liidule 22. juunil 1941 ning läänepoolsete maa-alade vallutamist ja okupeerimist moodustati 25. juulil 1941 kell 12.00 nende alade haldamiseks Reichskommissariat Ostland, keskusega Riia linnas. Riigikomissariaat moodustati Väegrupp Nord tagala-ala osadest.

  Pikemalt artiklis Generalplan Ost

TerritooriumRedigeeri

Selle piirid olid algselt järgmised:

Halduskeskus oli esialgu Kaunases.

Juba 1. augustil 1941 kell 12.00 laiendati Ostlandi riigikomissariaadi piire Väegrupp Mitte tagala-ala (rückwärtiges Heeresgebiet Mitte) arvel.

Uued piirid olid esialgu järgmised:

  • loodes: Ostlandi riigikomissariaadi senine idapiir,
  • lõunas ja idas: Vilniuse piirkond, idas ja kagus endine Leedu piir.

Järgmine muutus toimus 1. septembril 1941 kell 12.00.

Siis laiendati Ostlandi riigikomissariaati Kesktagala-ala arvel. Uued piirid olid järgmised:

  • läänes: Ostlandi riigikomissariaadi ja Białystoki ringkonna (Bezirk Bialystok) senine idapiir;
  • lõunas: Ukraina riigikomissariaadi (Reichskommissariat Ukraine) piir;
  • idas ja põhjas: Kesktagala-ala kuni jooneni SankevitšiLenina Słuči ääres – Słuči jõgi kuni Słucki linnani – Rudziensk Minski-Babrujski raudtee ääres – Smiłavičy Volma ääres – Barysaŭ (linn jäi välja) – Biarezina jõgi kuni Bierazinoni (umbes 80 km Barysaŭ'st põhja pool) – Dzisna Daugava ääres kuni endise Läti-Vene piirini (kõik nimetatud asulad (välja arvatud Barysaŭ) ning jõgedeäärsed asulad sisse arvatud), Põhjatagala-ala kuni endise Läti-Vene piirini ja endise Läti-Eesti piirini.

Lõplikuks halduskeskuseks määrati Riia.

1. novembril 1941 läks Hrodna linn koos ümbrusega Białystoki ringkonna koosseisu.

Viimane laienemine toimus 5. detsembril kell 12.00. Endise Eesti riigi ala läks Põhjatagala-ala koosseisust üle Ostlandi riigikomissariaadi koosseisu, kuigi ta jäi endiselt sõjategevuse piirkonnaks.

Aastatel 19431945 vallutas Punaarmee Ostlandi territooriumi vähehaaval tagasi.

Riigikomissariks (Reichskommissare) nimetati Schleswig-Holsteini ülempresident ja Gauleiter

Ostland´i riigikomissariaadi haldusaparaatRedigeeri

  • I Peaosakond (Hauptabteilung) : juhtimisküsimused juht Wilhelm Burmeister (19051983);
  • II Peaosakond (Politischen-Abteilung): poliitilised ja juriidilised küsimused, sotsiaalhooldus, tervishoid, haridusküsimused, juhataja Friedrich Trampedach (1941–1944);
      1. IIA-poliitiline osakond, rahvus- ja rassipoliitikaküsimused;
      2. -11. osakonda
    • Kultuuripoliitika osakond
    • Sotsiaalhoolduse ja Tervishoiu osakond
  • III Peaosakond: majandusküsimused;
    • Mäekaevanduse ja Kütteainete referaat
  • IV Peaosakond: tehnika, teedevõrgu, sadamate, tööstusehituse küsimused;

Piirkonnad (Kreisgebiete) Ostlandi riigikomissariaadis 1944Redigeeri

 
Reichskommissariat Ostland
 
Suur-Saksamaa 1943. aastal
 
Suur-Saksamaa 1944. aastal

Ostlandi kindralkomissaridRedigeeri

Eesti kindralkomissariaat (Generalbezirk Estland)Redigeeri

Eesti kindralkomissariaat jagunes kuueks piirkonnaks ja üheks allpiirkonnaks. Keskus Tallinn.

  1. Kuressaare piirkond (Arensburg), hõlmas Saaremaa ja Läänemaa
  2. Narva piirkond (Narwa), hõlmas Virumaa
  3. Pärnu piirkond (Pernau), hõlmas Pärnumaa ja Viljandimaa
  4. Tallinn-linn (Reval-Stadt)
  5. Tallinn-maa (Reval-Land), hõlmas Harjumaa ja Järvamaa
  6. Tartu piirkond (Dorpat), hõlmas Tartumaa, Valgamaa ja Võrumaa
  7. Petseri allpiirkond (Petschur), hõlmas Petserimaa

Läti kindralkomissariaat (Generalbezirk Lettland)Redigeeri

Keskus Riia.

  1. Daugavpils (Dünaburg)
  2. Jelgava (Mitau)
  3. Liepāja (Libau)
  4. Riia-linn (Riga-Stadt)
  5. Riia-maa (Riga-Land)
  6. Valmiera (Wolmar)

Leedu kindralkomissariaat (Generalbezirk Litauen)Redigeeri

Keskus Kaunas.

  1. Kaunas-linn (Kauen-Stadt)
  2. Kaunas-maa (Kauen-Land), hõlmas Alytuse, Kaunase, Lazdijai, Marijampolė, Vilkaviškise, Šakiai ja Kėdainiai maakonna
  3. Panevėžys (Ponewesch), hõlmas Panevėžysi, Ukmergė, Utena, Zarasai, Rokiškise ja Biržai maakonna
  4. Šiauliai (Schaulen), hõlmas Šiauliai, Mažeikiai, Telšiai, Raseiniai, Tauragė ja Kretinga maakonna
  5. Vilnius-linn (Wilna-Stadt)
  6. Vilnius-maa (Wilna-Land), hõlmas Vilniuse, Trakai, Eišiškese, Švenčionyse, Ašmiany ja Sviri maakonna

Valgevene kindralkomissariaat (Generalbezirk Weißruthenien)Redigeeri

Keskus Minsk.

  1. Baranavičy (Baranowitschy)
  2. Barysaŭ (Barisau)
  3. Hancavičy (Hanzewitz)
  4. Hłybokaje (Glubokoje)
  5. Lida (Lida)
  6. Minsk-linn (Minsk-Stadt)
  7. Minsk-maa (Minsk-Land)
  8. Navahrudak (Nowogrodek)
  9. Słonim (Slonim)
  10. Słuck (Sluzk)
  11. Vilejka (Wilejka)

Saksa Riigi keskasutuste esindajad riigikomissariaadisRedigeeri

WehrmachtRedigeeri

Otse Oberkommando der Wehrmacht-le alluv (Wehrmachtbefehlshaber Ostland)

  • 1. juuli 1941 – 30. aprill 1944, ratsaväekindral ja SS-Gruppenführer Walter Braemer,
  • 1. mai 1944 – 31. august 1944, soomusväekindral (Gen.d.PzTrps) Werner Kempf.

SS ja PolitseiRedigeeri

SS-i ja Politsei Reichsführer Heinrich Himmlerile alluv (Höhere S.S.und Polizeiführer (HSSPF) Ostland und Russland-Nord)

FilateeliaRedigeeri

Ostlandis olid käibel oma postmargidAdolf Hitleri pildiga Saksamaa postmargid musta ületrükiga OSTLAND. Esinesid ka samad margid ilma nimetatud ületrükita, samuti muud tollased Saksa margid.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri