Ava peamenüü

Vilejka (valgevene-eesti transkriptsioonis Vileika, poola keeles Wilejka, leedu keeles Vileika) on linn Valgevenes Minski oblastis, Vilejka rajooni halduskeskus. Vilejka asub Vilija jõe kaldal. Linna läbib Połacki ja Maładziečna vaheline raudtee.

Vilejka

[ Vileika ]
valgevene Вілейка * / Vilejka *transkriptsioon: Vileika
vene Вилейка (Vileika)
klassikaline valgevene Вялейка * / Vjalejka *transkriptsioon: Vjaleika

Coat of Arms of Vilejka, Belarus.png
Flag of Vialejka.png

Elanikke: 26707 (2013)

Koordinaadid: 54° 29′ N, 26° 55′ E
Vilejka (Valgevene)
Vilejka

vileyka.minsk-region.by

Haridust annavad neli keskkooli, internaatkool, laste spordikool ja muusikakool. Linnas on ka kultuurimaja, teater ja kolm raamatukogu.

Vilejkas on kergetööstus ja toiduainetetööstus, seal toodetakse ehitusmaterjale, tegeletakse masinaehitusega ja töödeldakse puitu. Linnas antakse välja rajoonilehte «Шлях перамогі» ja ajalehte «Рэгіянальная газета» (endine rajoonileht). Linnas asub Venemaa laevastiku sideväeosa.

Linnas on koduloomuuseum, seal asub ka kunstnik Nikadzim Silivanoviči näitusesaal. Vaatamisväärsusteks on veel vanalinn, XX sajandi alguses ehitatud raudteejaam, õigeusu kirik aastast 1865 ja aastail 1906–1913 ehitatud uusgooti stiilis katoliku kirik.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Vilejkat mainitakse esmalt aastal 1324. Toona asus seal Kuranieci riigimõis. Selle varasematest halduritest tuntuim on Mikołaj Radziwill Must. Aastaks 1567 oli mõisa juurde tekkinud samanimeline alev.

Seoses administratiivse reformiga hakkas Vilejka kuuluma Vilniuse vojevoodkonda ja Asmiany maakonda. Nime Vilejka kasutatakse Kuranieci kõrval esimest korda aastal 1617. Aastal 1635 müüs Władysław IV Waza mõisa Gosiewskitele, aga aastast 1667 sai sellest Pacide valdus. Aastal 1727 sai alev õiguse kolm korda aastas laata pidada.

Poola jagamisel läks Vilejka aastal 1793 Venemaa koosseisu. Aastal 1795 sai Vilejkast linn. Algul kuulus see Minski, hiljem aga Vilno kubermangu. Aastal 1810 laastas linna suur tulekahju.

Pärast Esimest maailmasõda kuulus Vilejka Poola koosseisu. 1939. aastast kuulus asula Nõukogude Liitu. Teises maailmasõjas kaotas Vilejka enam kui 6000 kohalikku elanikku.

Nõukogude ajal asus linnas 43. sideväeosa, seetõttu oli Vilejka kinnine linn. Aastal 1973 rajati linna juurde Vilija jõele Valgevene suurim veehoidla. Aastal 1998 rajati selle juurde ka hüdroelektrijaam.

PilteRedigeeri

Tuntud elanikkeRedigeeri

VälislingidRedigeeri